Kuidas käituda mürgistusõnnetuse korral?

Raskused neelamisega ja suurenenud süljevoolus võivad olla mürgistuse tunnuseks. Foto: Shutterstock

Ohuolukorras võib reageerimisvõime olla häiritud, mistõttu on kasulik ennetavalt läbi mõelda, kuidas on võimaliku mürgistuse korral õige käituda. Mõningatel juhtudel ei tunta mürgistust ära ja viibib abi saamine.

«Mürgistuse tunnused on erinevad, sest mürgistuste põhjustajad on erinevad. Mürgistuse kõige tuntavamaks sümptomiks võib pidada oksendamist. Mürgistus peaks kahtlustama, kui tunned söövitust või ärritust nahal, silmas, hingamisteedes, suus või kõhus. Raskused neelamisega ja suurenenud süljevoolus ning järsku muutunud hääl võivad samuti olla mürgistuse tunnuseks. Eakate puhul võib mürgistusele võib viidata see, kui inimese käitumine on järsku muutunud või ta on muutunud loiuks,» kirjeldas mürgistuse võimalikke sümptomeid Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Kui mürgistusõnnetus juhtub, toimi järgmiselt:

• Tee kindlaks, mida alla neelati ja loputa suu tavalise veega,
• Eemalda kemikaali või ravimi jäägid suust,
• Kemikaali neelamise korral anna kannatanule väikeste lonksudena vett, ent mitte enam kui üks klaas ehk 240 ml,
• Helista mürgistusinfoliinile 16662, et saada hinnang õnnetuse ohtlikkusest ja edasised tegevus- ja jälgimisjuhised.

«Mürgistusinfoliiniga tuleb viivitamatult kontakteeruda, kui võetakse oma ravimeid enam kui kaks tavapärast annust või võetakse kellegi teise retseptiravimeid. Samuti tuleb infoliinile helistada, kui kemikaalide segamisest või ka kemikaalide kasutamisest on tekkinud tervisekahjud. Kuna õnnetuse korral võib mälu alt vedada, tasub mürgistusinfonumber 16662 juba praegu telefoni salvestada,» lisas Mare Oder.

«Kui inimene on alla neelanud mõnd mürgistust tekitavat ainet, ei tohi teda proovida oksendama ajada. Sellega võib teha rohkem kahju kui kasu. Samuti ei tohi proovida alla neelatud ainet neutraliseerida. Selline keemiakatse on suure tõenäosusega suisa eluohtlik,» ütles Mare Oder.

Igas kodus peaks olema vähemalt 50 grammi aktiivsütt esmaabiks. Aktiivsüsi on oluline esmaabivahend paljude mürgistuste korral, sealhulgas siis, kui on neelatud ohtlikus koguses ravimit või söödud mürgist taime. Küll aga on aktiivsüsi vastunäidustatud näiteks kemikaali neelamisel. Aktiivsöe kasutamise juhised leiab mürgistusteabekeskuse veebilehelt 16662.ee või helistades numbrile 16662.

Mürgistuse või selle kahtluse korral helista ööpäevaringsele mürgistusinfoliinile 16662. Infoliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades [phone]).

Mürgistusennetusnädal toimub igal aastal märtsi kolmandal nädalal ja sellega tähistatakse maailma esimese mürgistusteabekeskuse käivitamist Ameerikas 1961. aastal. Mürgistusennetusnädala ellukutsumise eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust mürgistustest, vähendada mürgistuste arvu ning arendada ennetustegevust.