«Nagu paljud mürgistusjuhtumid, on ka enamik eakatega juhtunud mürgistusi sarnase profiiliga ning seega on neid võimalik ette näha ja ennetada. Mõnikord vajavad eakad lihtsalt noorte lähedaste tuge, et võtta kasutusele mürgistusi ennetada aitavad lahendused,» ütles mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.
Üle 65-aastaste inimestega toimunud mürgistusnõustamistest 54 protsenti olid tingitud ravimite või kemikaalide pakendite segiajamisest ning 39 protsenti juhtudest unustati, et ravim oli juba võetud ning seda manustati teist või kolmandat korda.
«Pakendite segamini ajamist aitab vältida see, kui ravimite võtmisel ollakse hoolsad – pannakse prillid ette ja tuli põlema. Samuti tasub vältida erinevate tabletilehtede ühte ravimikarpi panemist ning kemikaalide joogitaarasse ümber valamist. Ravimite topelt võtmise vastu aitab hästi ravimijagaja või ravimite võtmise kalendrisse märkimine,» soovitas Oder.
Kui mürgistusõnnetus siiski juhtub või on selle kahtlus, tuleb helistada edasiste tegevusjuhiste saamiseks mürgistusinfotelefonile 16662. «See number tasub salvestada telefoni või kirjutada lauatelefoni kõrvale, et ohuolukorra segaduses ei peaks numbrit otsima või meenutama hakkama,» sõnas Oder.
Mürgistuste esmaabiks peaks igas kodus peaks olema vähemalt 50 grammi aktiivsütt. Aktiivsüsi on oluline esmaabivahend paljude mürgistuste korral, sealhulgas siis, kui on neelatud ohtlikus koguses ravimit või söödud mürgist taime. Küll aga on aktiivsüsi vastunäidustatud näiteks kemikaali neelamisel. Aktiivsöe kasutamise juhised leiab mürgistusteabekeskuse veebilehelt 16662.ee või helistades numbrile 16662.
Mürgistusennetusnädal toimub igal aastal märtsi kolmandal nädalal ja sellega tähistatakse maailma esimese mürgistusteabekeskuse käivitamist Ameerikas 1961. aastal. Mürgistusennetusnädala ellukutsumise eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust mürgistustest, vähendada mürgistuste arvu ning arendada ennetustegevust.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/05/11/13095202t1hb9d4.jpg)