Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Reumarohi paneb vähiravimid toimima

Copy
Artikli foto
Foto: Anna Shvets, Pexels
  • See on üks võimalus keemiaravi tõhusust parandada

Praegu kasutuses olevate ravimite oskuslik kombineerimine on viis, kuidas ravi tõhusust vahel märgatavalt parandada saab.  

Kusepõievähi ravi, kui see on juba kusepõie seina lihaskihti tunginud, tähendab põie eemaldamist. Selle ebameeldivaid tagajärgi vast selgitama ei pea. Keemiaravi kasutatakse vaid selleks, et kirurgilise operatsiooni tulemus kindlam oleks, sest praegune keemiaravi paraku põievähiga hakkama ei saa. Miks nii? Põhjus näib olema selles, et praegused keemiaravi ja ka immuunravi kombinatsioonid blokeerivad põievähi puhul tegelikult osa keha enda immuunsüsteemi tööst selle asemel, et immuunsüsteemi abistada ja täpsemalt suunata. Täpsemalt võtab keemiaravi ära T-rakkude jõu jõuda piisaval hulgal piisavalt sügavale kasvaja kudedesse. Siiani pole katsetes näidatud veenvat kasu ravimitest, mis võiks kombinatsioonis keemiaraviga kasvajat nö immuunrindel mõjutada. Mõneti ootamatult õnnestus seda aga teha ravimiga, mida teatakse reumaravimina - see on COX2 inhibiitor tselekoksiib.  Los Angeleses asuva Cedars-Sinai meditsiinikeskuse juhtimisel tehtud loomkatsed ütlevad, et tavaliselt kasutatavale gemtsitabiinile lisaks antav tselekoksiib parandab oluliselt T-rakkude võimet kaugelearenenud põievähiga võidelda. Võimalik, et sarnast skeemi saab rakendada ka teiste kasvajate puhul, kus keemiaravi samadel põhjustel vähetõhus on. Kas head tulemused on korratavad ka kliinilistes katsetes ja millistel tingimustel see töötab, selgub tulevikus.  

Eestis avastatakse igal aastal umbes 150 põievähi juhtu. Valdavalt puudutab see 65+ mehi, sest mehed haigestuvad kaks-kolm korda sagedamini kui naised. Riskiteguriteks on suitsetamine, iga, kokkupuude mürgiste ainetega, perekondlik eelsoodumus, eelnevalt põetud põiehaigused jm. Sümptomiteks veri uriinis, urineerimisprobleemid )sh sagenenud uriuneerimisvajadus), seletamatu valu põie või alakõhu piirkonnas, vähenenud söögiisu, kaalukaotus.

Vt ka https://www.nature.com/articles/s41467-022-29026-9

Tagasi üles