Selle aine liigne tarbimine tõstab vererõhku

Vererõhuaparaat. Foto: Sille Annuk

Südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumisel on oma osa mitmetel riskiteguritel – kõrge vererõhk, pärilikkus, vanus, toitumine, vööümbermõõt, kehakaal, kehaline aktiivsus, alkoholi tarvitamine, suitsetamisharjumus, düslipideemia ehk kolesterooli ja teiste vererasvade tasakaalu häirumine, veresuhkru tõus. Mitmeid neist saab mõjutada mittemedikamentoosse ravi ehk eluviiside muutmisega, kuid see ei asenda kindlasti arsti määratud ravi. Nii on näiteks teada, et kõrget vererõhku saab alandada keedusoola igapäevase tarvitamise piiramise ja füüsilise koormuse suurendamisega.

Kõrgvererõhktõbi on enim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus, kuid umbes kolmandik inimestest ei tea, et neil on kõrgenenud vererõhk. See ei tekita enamasti kaebusi ega kindlaid sümptomeid, ent sellest võivad märku anda peavalud, väsimus, tasakaaluhäired ja südamekloppimine.

Sool ehk keedusool (NaCl) koosneb 40 protsendi ulatuses naatriumist ja 60 protsendi ulatuses kloorist. Sool on vajalik veehulga reguleerimiseks kudedes, happe-leelise tasakaalu säilitamiseks ja närviimpulsside edasikandumise võimaldamiseks. Organismi elutegevuseks vajalik soolakogus on viis grammi (triiki teelusikatäis) päevas ja see sisaldab ligikaudu kaks grammi naatriumi. Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Pikaajalisel soola liigtarvitamisel koguneb veresoontesse rohkem vedelikku ja suureneb ringleva vere maht, mis omakorda tõstab vererõhku.

Selleks, et teha esimesed sammud südame- ja veresoonkonna haiguste riski vähendamiseks on soovitatav hinnata ja vajadusel vähendada keedusoola tarvitamist.

Soola piiramine vähendab vedeliku kogunemist organismis, mis langetab südame ja neerude koormust ning aitab uuringute põhjal langetada vererõhku. Eestlased tarvitavad soola keskmiselt 10–15 grammi päevas. Seda on 2–3 korda rohkem, kui organism vajab. Oluline on tähele panna, et jutt pole ainult toidule lisatavast soolast, vaid ka toiduainetes juba sisalduvast soolast. Ainus viis teada saada, kui palju naatriumit toiduaine sisaldab, on lugeda etiketti – üks gramm soola võrdub 0,4 grammi naatriumiga.

Kuidas piirata soola tarvitamist?

Soola tarvitamise piiramiseks on mitmeid lihtsaid võimalusi, mida saab igapäevaelus kasutada. Valmistage toitu soolata. Kui tarvis, lisage sool valmistoidule alles pärast selle maitsmist. Kui alguses tundubki söök maitsetu, harjub ajapikku maitsemeel vähema soolaga. Toitude maitsestamiseks võiks soola asemel kasutada ürte (till, petersell, basiilik, koriander jne) või vürtse (paprika, tšillipipar).

Teiseks on soovituslik vältida eeltöödeldud toiduainete (konservid, kaupluste valmistoidud, tööstuslikud salatikastmed, näksid ja krõpsud) kasutamist. Need sisaldavad sageli liiga palju soola – ühest suurest taldrikutäiest purgisupist võib saada päevase maksimaalselt lubatud soolakoguse. Ketšupi, sinepi, sojakastme või valmis salatikastmete rohkel kasutamisel võib ka lihtsast köögiviljasalatist saada soolarikas toit. Maitsva salatikastme saab teha sidrunimahla, õli või maitsestamata jogurtiga. Kui toidukord on olnud soolarikas, tuleks liigne sool tasakaalustada värskete köögi- või puuviljadega.

Eestis on müügil ka vähendatud naatriumisisaldusega keedusool (nn Pan-sool). Mitmed kasutajad väidavad, et toidule harjumuspärase maitse saamiseks tuleb vähendatud naatriumisisaldusega soola lisada märgatavalt rohkem. Seega muutuvad rohkel tarbimisel Pan-soola head omadused siiski küsitavaks.

Allikas: Haigekassa blogi