Millistest toitudest saab kätte päevase veekoguse?

Tervetele inimestele ei ole täpset soovitust päevase veetarbimise osas. Foto: Shutterstock

Enamik tervetest inimestest rahuldab päevase vedelikuvajaduse, juhindudes janutundest. Tervele inimesele ei ole täpset soovitust päevase veetarbimise jaoks, kuna vedelikuvajadusel on märkimisväärsed individuaalsed erinevused ja see sõltub nii füüsilisest aktiivsusest kui ka klimaatilisest olukorrast.

Janu korral tuleb alati eelistada tavalist lisanditeta joogivett. Imikutel ja lastel on veevajadus suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kui lapsed ja noorukid, sõltumata vanusest, soovivad juua, siis tuleb seda neile alati anda, sest juua tahtmine on juba organismi signaal, et tal on janu.

Normaalse söömise puhul saadakse põhikogus veest (ca 1–1,2 liitrit) näiteks:

• puu- ja köögiviljadest,
• suppidest,
• teest,
• kohvist,
• mahladest ja muudest jookidest.

Kofeiinil on vett väljutav efekt ennekõike nende inimeste puhul, kes ei ole regulaarsed kofeiini (näiteks kohv, koolajoogid, energiajoogid) tarvitajad. Ka alkohol (välja arvatud õlu ja vein mõõdukas koguses) omab vett väljutavat efekti.

Toitude veesisaldus:

• Köögiviljades on keskmiselt 93 protsenti vett (näiteks kurgis 97 protsenti),
• mahlades ja piimas 89 protsenti,
• puuviljades 86 protsenti,
• kartulites 79 protsenti,
• lihas 68 protsenti,
• leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50 protsendi.

Allikas: toitumine.ee