Analüüsis ilmnes, kellel tekib suurema tõenäosusega pikk Covid

Pikk Covid võib endaga kaasa tuua mäluprobleemid ja keskendumisraskused. Foto: Shutterstock

Pika Covidiga haige on enamasti vaktsineerimata patsient – vaid 1,5 protsenti haigestunutest olid enne esmast Covidisse haigestumist vaktsineeritud, selgus haigekassa analüüsist.

Haigekassa andmebaasi mõistes tähistab pikka Covidit see, et isikule on esitatud mistahes Covidiga seotud raviarve kolme kuu möödudes positiivsest testi tulemusest ja tal esineb Covidiga seonduvaid raviarveid jätkuvalt kahe kuu jooksul, vahendab Med24.

Poole aasta jooksul (september 2021 kuni veebruar 2022) haigestus haigekassa andmebaasi alusel pikka Covidisse 2582 patsienti. Selle sagedus on 1,7 protsenti nakatunutest ja 4,6 protsenti ägeda haigusega haiglasse sattunutest.

Näha on haigete hulga tõusu üle 30-aastaste naiste hulgas. Meeste puhul on vanuseline jaotuvus ühtlasem, suurenedes pigem 60. eluaastast. Analüüsi andmetel võib väita, et pika Covidi haige on vaktsineerimata patsient – vaid 1,5 protsenti haigestunutest olid enne esmast Covidisse haigestumist vaktsineeritud.

Umbes viiendikul pika Covidi haigetest on varasema kahe aasta jooksul esinenud raviarvet diagnoosidega, mida seostatakse pika Covidi tekkega: psüühika- ja käitumishäire diagnoosiga, vereringeelundite või hingamiselundite haigusega.

Keskmiselt algas pika Covidi episood kuue kuu möödudes positiivsest testi tulemusest ja on kestnud keskmiselt 5,4 kuud (27 päeva kuni 22 kuud).

Haigekassa analüüsiga saab tutvuda siin.