Miks on rattasõit tervisele väga hea igas eas?
- Ernst Idla: „Vananemine algab jalgadest, mitte peast!“
Mis muutub, kui saame rattaga tõeliselt sõbraks? Tõenäoliselt oleme palju värskes õhus ja kehaliselt aktiivsemad. Me ei oota transpordivahendit, vaid oleme seda ISE. Orienteerume hästi, kasutame otseteid, jätame liiklusummikud selja taha – oleme oma aja peremehed. Lapse- ja nooruspõlv möödub tavaliselt ratta seljas, kuid vanemas eas kipub huvi rattasõidu vastu kahanema. Terviseleht kutsub lugejaid üles oma rattasõidustaaži pikendama, ratast taasavastama ning elukestvalt kasutama.
Milliseid terviseboonuseid pakuvad rattad erinevas eas?
Väikelaste jooksuratas (2-3 aastased)
- annab väikelapse mõlemale kehapoolele võrdse koormuse
- on hea seljasirutaja
- lapse labakäe haare tugevneb
- suureneb põlve- ja hüppeliigese liikuvus, areneb sammupikkus ja kõnnikvaliteet
Abiratastega ratas (4-5 aastased)
- tugevnevad pealmised reielihased
- suureneb puusa- ja põlveliigese liikuvus
- kui abirattad on eri kõrgusel, siis areneb tasakaal ning istes selja püsttelje tunnetus
- mida kiiremini abirattad alt ära keerata, seda parem, sest kaherattalisel on rohkem terviseboonuseid
Noorteratas (kooliiga)
- annab võimaluse rahuldada noorte riskimis- ja katsetamisvajadusi (takistusterohke tee, nõlvad, kurvid jm)
- väntamine ja kätega pidurdamine vahelduvad aina kiiremini – areneb koordinatsioon ja käte-jalgade koostöö
- rattaga võetakse ette kiiruskatseid – suureneb plahvatuslik jõud
- silmad määravad kiirel rattasõidul vahetpidamata kaugust – areneb välja silmamõõdu täpsus
Trikiratas
- noored arendavad julgust, õpivad tundma vigastusi ja oma võimete piire
- arenevad jäljendamisoskus, eksperimenteerimine, luuakse eeskujusid
- areneb keharaskuse ülekandmise oskus koos teiste koordinatsioonielementidega – trikiratturid otsivad lakkamatult eri tasapindadel jõudude tasakaalustamise võimalust ehk super-tasakaalu, proovile pannakse keha pöördevõime
- arendatakse akrobaatilisi oskusi, otsitakse enda ja ratta jaoks jõudude nullpunkti õhus
Linnaratas
- linnasõit annab võimaluse õppida sõitma sujuvalt piki joont ehk etteantud rajal
- õpitakse liiklust tunnetama, vastutustunnet enda ja teiste ohutuse eest
- linnasõit arendab visualiseerimise oskust – näha teedevõrgustikku skeemina
- linnasõit aitab aega ratsionaliseerida, ühendada kasuliku praktilisega – olla samal ajal kehaliselt aktiivne, toimekas ja keskkonnahoidlik
Velotrenažöör - eriti sobilik eakatele
- ohutu rattasõidu harrastamine, traumariskid viidud miinimumini
- paraneb jalgade vereringe, liigeste-ligamentide tervis
- mõõdukas koormus südamele, võimalik rahuldada päevane liikumisvajadus
- vanemas eas säilitame tänu trenažöörile trepist üles-alla liikumise võime
Ernst Idla: "VANANEMINE ALGAB JALGADEST, MITTE PEAST!"
Füsioterapeudi arvamus:
- Tasakaalu arendamine trikirattal annab erakordse võimaluse tunnetada pikkade lihaskettide koostööd.
- Trikisõiduga kaasneva pideva adrenaliini tekitamine lühendab võimalikest lihasetraumadest taastumise aega.
- Trenažööril on soovitatav koormust tõsta hingamissageduse ja -sügavuse tõusuni. Kasutada vahelduvat koormuse tõusu. Nii treenitakse südamelihast, jalgade ja käte(haarde) tugevust.
- Ratas on istuva asendiga liikumisala, mis ei võimalda puusapiirkonda välja sirutada – seepärast on soovituslik aegajalt pedaalidele püsti tõusta, seal püsida või püsti vändata.
- Pedaalidele on vajalik toetada mitte täistallaga, vaid päkaga – koormus säärelihastele.
- Väntamissagedus ei tohiks trenažööril olla alla 70 korra minutis.
- Juhtraua n-ö sarved aitavad vähendada survet randmele.
- Vältige mugavat sarnase koormusega rattasõitu – ärge vahetage kogu aeg käike.
- Toenglamangus trenažöör on kehasõbralikum kui isteasendis trenažöör.
- Liiga kõrge sadul või väga aeglane tempo põhjustab puusade vingerdamist küljelt küljele.
- Liiga madal sadul tähendab ülekoormatud põlveliigeseid.
Liikumisõpetaja Kai Randrüüt
Füsioterapeut Allan Anniste