Ukraina sõjapõgenike tervisega seoses on paar murekohta

Seni on haigusjuhud piirdunud üksikute kolletega. Tõsiste nakkushaiguste korral on üldiselt sümptomid rasked ja kui Eestis oleks probleem nakkushaiguste levikuga, kasvaks ka arstile pöördumiste arv. Foto: Shutterstock

Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenike seas on olnud üksikuid soolenakkuse puhanguid. Murekohaks on põgenike vähene huvi tervisekontrollide vastu ja rahapuudus, mis takistab neil osta ravimeid, vahendab Med24.

Terviseameti meedianõuniku Merilin Verniku sõnul on nakkushaiguste esinemissageduse kasv praegust olukorda arvestades ootuspärane.

«Viimase kuu jooksul on suurenenud näiteks soolenakkuste esinemine. Tegemist on olnud üksikute juhtudega sõjapõgenike seas ja kõik tuvastatud puhangud on piiritletud ning kohalike elanike seas üldist haigestumise kasvu hetkel ei täheldata.»

Vernik lisas, et murekoht on Ukrainast saabunud inimeste vähene pöördumine arsti juurde ja vähene huvi tervisekontrollide vastu, mis võib suurendada nakkushaiguste leviku riski. Muret teeb ka see, et põgenikel pole raha, et osta ravimeid.

Praeguseks on sõjapõgenike peamised arstile pöördumise põhjused olnud:

• Ärevus (hirm lähedaste heaolu pärast, sõjakoleduste nägemine, teadmatus tuleviku osas) – vajalik on psühhosotsiaalne kriisiabi
• Viirushaiguste nähud – sümptomaatiline ravi ja Covid-test
• Olmetraumad (kriimustused, kukkumised, muljumised) – enamus olid juba saanud esmast abi Poola piiril ning Eestis teostati haavapuhastus, sidemevahetus jms.
• Retseptivajadused 
• Rasedus 
• Kroonilised haigused, mis on ägestunud, ennekõike vererõhuprobleemid.
• Mõned püsiravid on katkenud ja vajavad jätkamist (dialüüs, vähiravi).