Südamesurmade arv on Eestis vähenenud, kuid ravikulud püsivad kõrged

PM Tervis
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Aprillis korraldatakse Eestis 30. aastat järjest südamekuud. Selle ajaga on Eestis alla 65-aastaste inimeste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse vähenenud rohkem kui poole võrra. Ometi vajas möödunud aastal südamehaiguste ravi üle 23 000 patsiendi, mistõttu pöörab tervisekassa ka tänavu südamehaiguste ennetamisele tähelepanu.

Kuigi südamehaigustesse suremuse tase on meil Euroopa keskmisest jätkuvalt kõrgem, on inimesed muutumas aina terviseteadlikumaks. «Viimase kolme aastakümnega on südametervise valdkonnas toimunud palju tähelepanuväärseid arenguid. Muuhulgas on sellele kaasa aidanud ka südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005–2020, mis aitas südamesurmade langustrendi saavutamisele palju kaasa,» sõnas südamearst ja südamekuu algataja dr Margus Viigimaa.

«On rõõm näha, et nii inimeste teadlikkus südametervisest kui ka ennetus- ja ravivõimalused on Eestis alates taasiseseisvumisest jõudsalt kasvanud. Vaatamata sellele on südamehaiguste koorem ühiskonnale ja riigieelarvele siiani raske,» selgitas Viigimaa.

«Õnneks on südamehaigused hästi ennetatavad ja palju saab inimene teha oma eluviisi muutes. Regulaarne liikumine on parim viis kinkida endale terve ja treenitud süda ning ennetada südamehaigustesse haigestumist,» sõnas dr Viigimaa.

Kuigi nii südamehaigustega patsientide arv kui ka südamesurmade arv on aastate jooksul langenud, peegeldub tervisekassa andmetest jätkuvalt meeste kehvem südametervis.

«Viimase viie aasta jooksul on südamehaiguste raviks kulunud keskmiselt üle 62 miljoni euro aastas ning ligi 66 protsenti sellest on läinud meespatsientide ravile. Meestel kujunevad südamehaigused välja ligi viis aastat varem ning võrreldes naispatsientidega on nende ravikulu keskmiselt tuhande euro võrra suurem,» selgitas tervisekassa andmeanalüütik Ksenia Niglas.

«Ravikulud südamehaigustele on samas suurusjärgus kui ravikulud kümnele kõige sagedamini esinevale vähidiagnoosile,» tõi Niglas paralleeli.

Südametervisele pannakse alus just lapsepõlves. Seepärast on tervisekassa jaoks oluline tegeleda ennetusega ning noorte käitumisharjumuste kujundamisega, et meil kasvaks peale aina terviseteadlikum põlvkond. «On oluline, et südame- ja veresoonkonnahaigusi esineks tulevikus vähem ja saaksime rohkem ressursse suunata ennetusse, mitte tagajärgede ravimisele,» lisas Niglas.

Südametervist kahjustavad kõrge kolesterool, kõrgenenud vererõhk ja veresuhkru tase, suitsetamine, unehäired, kroonilised põletikukolded, näiteks halb hammaste tervis. Tervisliku elustiili peamised komponendid on regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, ei tubakatoodetele, tervislik toitumine ja stressitaseme langetamine. Oma südame heaks saame ise palju ära teha. Laste terviseteadlikkuse kujunemise juures mängivad suurt rolli just lapsevanemad, vanavanemad ja õpetajad, kes saavad innustada noori vähendama ekraaniaega ning liikuma rohkem õues, olles ise sealjuures parimaks eeskujuks.

Eestis peetakse alates 1993. aastast aprillikuus südamenädalat, millest on välja kasvanud südamekuu. Südamekuu raames juhib tervisekassa tähelepanu südametervise hoidmisele ning tuletab meelde, et südamehaiguste ennetamiseks tuleb tervislikult toituda, hoida vaimset tervist ja regulaarselt liikuda. Tänavu on südamekuu fookuses laste ning noorte liikumisaktiivsuse suurendamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles