Grippi haigestus eelmisel nädalal poole rohkem inimesi

Foto: Terviseamet

Möödunud nädalal (13.-19.02) vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 4209 inimest, kusjuures laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv kasvas varasema nädalaga võrreldes 53 protsenti.

Terviseameti hinnangul võib grippi haigestumise intensiivsust ikka veel hinnata keskmiseks, kuid gripi levikut juba laialdaseks.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 314. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida-Virumaal, Lääne- ja Tartumaal. Haigestumus ei ületanud Eesti keskmist, kuid on pidevalt kasvamas Järvamaal, Lääne-Virumaal, Põlva-, Rapla-, Valga- ja Võrumaal. Mujal püsib haigestumus stabiilsena.

Enim haigestuvad praegu kuni 5 aasta vanused lapsed.

Eelmine nädal kolmekordistus laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv. Kinnituse said 39 gripiviirust, neist 37 olid A- ja kaks B-gripiviirust (nädal varem kinnitati 10 A ja 1B-gripiviirus).

Täpsemalt määratleti 25 A-gripiviirust, need kõik olid A gripiviiruse alatüübid (H3N2). Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 37 protsenti. Kõige suurem on jätkuvalt RS viiruste osakaal.

Terviseameti nakkushaiguste labor võttis kasutusele uue metoodika respiratoorseid haigusi põhjustavate viiruste tuvastamiseks, mille abil on nüüd võimalik määrata 15 erinevat viirust varasema 6-7 asemel. See info on oluline ennekõike arstidele, kes on siiani jäänud nõutuks, kui laborisse saadetud analüüs haigel ühtegi konkreetset viirust ei tuvasta.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks Austrias, Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Kreekas, Islandil, Itaalias, Iirimaal, Maltal, Luksemburgis, Norras, Prantsusmaal, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias, Soomes, Ungaris.

Gripiviiruse levikut hinnatakse laialdaseks Belgias, Hispaanias, Itaalias, Norras, Prantsusmaal, Slovakkias ja Ungaris. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks.