Prantsuse teadlased korraldasid ulatusliku uuringu, et leida seoseid kunstlike magusainete – aspartaam (E951), atsesulfaam K (E950) ja sukraloos (E955) – tarvitamise ja vähiriski vahel, kirjutab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.
Prantsuse uuringus tuvastati seni küsimärgi all olnud vähi riskitegur
Toiduainetööstuses kasutatakse paljude toiduainete ja jookide valmistamisel kunstlikke magusaieid alternatiivina lisatud suhkrutele, mille kahjulik mõju mitmete krooniliste haiguste korral on selgelt kindlaks tehtud. Nende lisaainete ohutuse üle vaieldakse jätkuvalt.
Prantsusmaal tehtud uuring hõlmas 102 865 täiskasvanut aastatel 2009–2021, osalejaid jälgiti ligikaudu 7,8 aastat. Toitumisteave, sealhulgas magusainete tarvitamise andmed, saadi korduvate 24 tunni toitumispäevikute kannetest, mis sisaldasid ka tööstuslike toodete tootemarginimesid.
Analüüsis võeti arvesse ka vanust, sugu, haridust, füüsilist aktiivsust, suitsetamist, kehamassiindeksit, pikkust, kaalu suurenemist jälgimise ajal, diabeedi esinemist, vähi esinemist perekonnas, alkoholi, naatriumi, küllastunud rasvhapete, kiudainete, suhkru, puu- ja köögiviljade, täisteratoodete ja piimatoodete tarbimist.
Võrreldes magusainete mittetarvitajatega oli erinevaid magusaineid enam tarvitajatel suurem üldine vähirisk. Eelkõige seostus suurenenud vähiriskiga aspartaami ja atsesulfaam K kasutamine. Suuremat rinnavähi riski täheldati seoses aspartaami kasutamisega. Rasvumisega seotud vähkide risk oli seotud kunstlike magusainete üldkogusega ja eraldi aspartaamiga.
Selles suures uuringus leiti seosed paljudes toidu- ja joogimarkides kasutatavate kunstlike magusainete (eriti aspartaami ja atsesulfaam K) ja suurenenud vähiriski vahel. Need leiud annavad olulisi sisendeid Euroopa toiduohutusametis käimasolevale kunstlike magusainete mõju ümberhindamisele.