/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/02/15/14366642t1hca0c.jpg)
Haigekassa analüütika osakond koostas analüüsi, mis kirjeldab raviarvete alusel pika Covidi haige raviteekonda ning hindab pika Covidi mõju tervishoiuvaldkonnale. Analüüsist selgub, et vaid 1,5 protsenti pikka Covidisse haigestunud inimestest olid enne haigestumist vaktsineeritud.
Mõne inimese jaoks võib koroonaviirus põhjustada sümptomeid, mis kestavad nädalaid või kuid pärast esmast positiivset Covid testi. Sellist haigestumist nimetatakse Covid-19 järgseks sündroomiks või pikaks Covidiks. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni kohaselt esinevad Covidiga seotud vaevused veel vähemalt neljandal ja viiendal kuul pärast esmast Covidisse haigestumist. Peamised tundemärgid on väsimus, õhupuudus ja psühholoogilised häired, mis ei ole seletatavad muude haigustega.
«Pikka Covidisse haigestub hinnanguliselt 1,7 protsenti esmastest nakatunutest ja 4,6 protsenti ägeda haigusega haiglasse sattunutest. Haigestuvad inimesed igas vanuses, kuid keskmiselt 43-aastaselt. Sagedamini haigestuvad naised ning enam haigestumist näeme 30-aastaste naiste hulgas. Meeste puhul on vanuseline jaotus ühtlasem ning haigestumine suureneb pigem alates 60. eluaastast. Peamine on aga see, et vaid 1,5 protsenti haigestunutest olid enne algset Covidisse haigestumist vaktsineeritud,» rääkis haigekassa analüütika osakonna juhataja Kadri Haller-Kikkatalo.
Analüüsi tulemustest selgub, et pika Covidi haigusepisood koosneb kahest kuni 21 raviarvest. Keskmiselt algas inimese pika Covidi haiguse episood kuue kuu möödudes positiivse testi tulemuse saamisest ning harilik kestus on ligi viis ja pool kuud. Haigusperioodi vältel vajas haiglaravi 7 protsenti patsientidest. Patsientide arvu poolest on suurim koormus üldarstiabile, kuhu jõuab 86 protsenti kõigist pika Covidi patsientidest. Arvestatav koormus on ka eriarstiabis, kus vajavad raviteenuseid 26 protsenti patsientidest. Hooldusabi ja taastusravi vajavad vastavalt 8 ja 6 protsenti kõikidest pikka Cividit põdevatest inimestest.
Kõikide pika Covidi haigusepisoodide keskmine ravikulu ühe patsiendi kohta on uuringuandmete kohaselt 588 eurot ning kallim neist oli kokku 37 132 eurot. Kõigi analüüsis arvesse võetud 2582 patsiendi ravikulude eest on haigekassa kokku maksnud üle 1,5 miljoni euro. Kõigist pika Covidiga seonduvatest kuludest on kalleim hooldusravi, mis moodustas poole kogu välja makstud summast. Järgnes eriarstiabi, mis moodustas kogusummast 38 protsenti. Taastusravile ning üldarstiabile kulus vastavalt 9 ja 3 protsenti kogu välja makstud summast.
«Analüüsi esimene ja kõige olulisem väärtus on seni tundmatu haiguse kirjeldamine. Teise olulise asjana annab analüüs meile teadmise, et pikk Covid ei koorma oluliselt tervishoiusüsteemi, mis aga kindlasti ei tähenda, et see ei oleks koormaks patsientidele,» lisas Haller-Kikkatalo.