/nginx/o/2022/03/24/14444580t1hb3a5.jpg)
Riigikogus läbisid esimese lugemise nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatused, mille eesmärk on muuta epideemia tõrjumiseks vajalikud otsused ettenähtavamaks ja läbipaistvamaks ning anda Riigikogule suurem roll kriisi lahendamisel.
«Eelnõu eesmärk on teha minimaalsed vajalikud õiguslikud muudatused, et epideemiaga seotud otsused oleksid ettenähtavamad ja läbipaistvamad ning Riigikogu roll kriisi lahendamisel senisest suurem. Kuigi praeguseks on enamik Covid-19 haiguse leviku pidurdamiseks seatud piiranguid ja nõudeid kaotatud, on eelnõuga kavandatud muudatused vajalikud, et tulevikus efektiivselt ohtlike nakkushaiguste levikut tõkestada,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Eelnõuga täpsustatakse karantiini määramise reegleid eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku korral ning eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõrjet. Seni Vabariigi Valitsuse korraldustega reguleeritud meetmed, piirangud ja nõuded kehtestatakse täpsemalt seaduse ja määruste tasemel.
«Seni on Covid-19 kriisi lahendamisel nakkushaiguse tõkestamise meetmeid kehtestatud valitsuse üldkorraldustega, mis sobivad kiireks reageerimiseks uudses, ajutises olukorras. Praegu ei saa me enam rääkida ajutisest olukorrast ja seega on vaja seaduse tasandil ette näha selgem õiguslik regulatsioon,» ütles minister Tanel Kiik.
«Ühtsed alused nakkushaiguste levikuga tegelemiseks on olulised, et olla valmis nii taastekkivate kui ka tuleviku uute nakkushaiguste tõrjumiseks.»
NETSi muutmisega luuakse valitsusele selgem raamistik epideemia olukorras tegutsemiseks, sh juhised, milliseid meetmeid valitsus võib nakkushaiguste tõrjeks, eelkõige eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse tõrjeks kehtestada.
Meetmed, piirangud ja nõuded on samad, mis olid kasutusel ka Covid-19 pandeemia ületamiseks – suure nakkusohuga riigist saabumise järgselt reisiankeedi täitmine ning eneseisolatsiooni kohustus või kohustus kanda avalikus siseruumis maski, kasutada isikukaitsevahendeid, esitada terviseseisundit kinnitav tõend, teha test, järgida liikumispiiranguid või tegevustele seatud piiranguid.
Konkreetsete meetmete, piirangute ja nõuete kehtestamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest ning epidemioloogilistest andmetest. Samuti on võimalik teha piirangutes erisusi inimese terviseseisundist, vanusest, perekondlikest, hariduslikest vajadustest või tegevuse iseloomust lähtudes.
Kui valitsus soovib kehtestada muid vältimatult vajalikke nakkushaiguse tõrje meetmeid kui seaduses otsesõnu loetletud, tuleb selleks edaspidi saada heakskiit Riigikogu valdkondlikult komisjonilt. Paindlikkuse tagamiseks jääb Terviseametile õigus ohule reageerida näiteks olukorras, kus teatud piirkonnas või asutuses avastatud väiksema haiguskolde korral on vaja operatiivselt reageerida.
Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma üldises korras. Esimese lugemise läbinud eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 21. aprill 2022.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)