/nginx/o/2022/04/07/14468674t1h9e95.jpg)
Riigikogus läbis täna esimese lugemise esmatasandi tervishoiu tugevdamise eelnõu, mille eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks lähtetoetuse tingimusi ja noortele perearstidele antakse võimalus alustada väiksema nimistuga. Olulise muudatusena saavad õed õiguse avada töövõimetuslehti.
«Esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades ja igale inimesele on riiklik prioriteet. Esmatasandisse panustades saame tuua terviseteenused inimestele lähemale, sekkuda varem, et ennetada haiguste süvenemist, pakkuda õigeaegset ravi krooniliselt haigetele, hoolitseda iga inimese eest kogu elu vältel,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
«Seadusemuudatustega teeme sujuvamaks noorte perearstide sisenemise peremeditsiini, teisalt toetame ka juba töötavaid perearste, et hoida neid meie tervishoiusüsteemis ja tagada ka edaspidi perearstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades.»
Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt peremeditsiini eriala arst-residentide võimalused oma nimistule kandideerimiseks. Samuti muudetakse paindlikumaks lähtetoetuse taotlemise tingimusi: pikendatakse taotluse esitamise perioodi, luuakse alus, et vajadusel maksta lähtetoetust senisest suuremas summas ning lähtetoetuse osaliseks kasutamiseks.
Samuti võimaldatakse ajutiselt kinnitada perearstile väiksema patsientide arvuga nimistu, kui tegemist on esimest korda nimistuga tööd alustava perearstiga ja piirkonnas on ka teisi inimestele avatud nimistuid.
Seaduse eelnõuga laiendatakse ka õdede õigusi. Kavandatavate muudatustega saavad piiratud ulatuses ravimiretseptide väljastamise õiguse lisaks pereõdedele ka eriõed. Ühtlasi antakse õdedele õigus avada töövõimetuslehti.
Eelnõu annab võimaluse arstiabi tagamiseks ka olukorras, kus avalikud konkursid perearsti leidmiseks on korduvalt luhtunud või nimistu jääb ootamatult arstita. Muudatus võimaldab sarnaselt ajutise asendajaga määrata nimistu teenindajaks tervisekeskuses tegutseva üldarstiabi osutaja. Kui nimistule siiski perearsti ega ajutist lahendust asendaja või tervisekeskuse näol ei leita, saab haigekassa anda perearstita jäänud nimistusse kuulunud inimeste teenindamise erandjuhtudel ajutiselt haiglavõrgu arengukava haiglale, et oleks tagatud üldarstiabi kvaliteedile vastav arstiabi kuni uue perearsti leidmiseni.
Lisaks täpsustatakse kavandatavate muudatustega perearsti nimistusse registreerimise aluseid ja nimistu teeninduspiirkonna määratlust. Edaspidi võivad end nimistusse registreerida ka elamisõiguse alusel või ajutise viibimisalusega Eestis viibivad välismaalased. Perearsti teeninduspiirkond määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse, linnaosa või osavallana, mille tulemusena kaovad maja- ja tänavapõhised teeninduspiirkonnad.
Perearsti tegevuskoha muutumisel nähakse ette kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajadusel vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses, et harjuda perearsti uude tegevuskohta liikumisega.
Lisaks näeb eelnõu ette perearstiabi korraldamise üleandmise terviseametist haigekassasse alates 1. juulist 2022.
Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 21. aprill 2022.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)