Viigimaa: arterite lupjumine ja kõrgvererõhktõbi on 80 protsendi ulatuses ennetatavad

Kardioloog Margus Viigimaa armastab enda südametervist hoida tennisemänguga. Foto: Erakogu

Tänasel mehe tervise konverentsil Radisson Blu Hotell Olümpias sõnas kardioloog, professor Margus Viigimaa, et on tõsi, et arterilubjastus ja kõrge vererõhk tapavad, kuid mõlema haiguse tekkimine sõltub väga palju inimese enda eluviisist ja valikutest.

Kõrgvererõhutõbi ja arterite lupjumine võivad olla arsti sõnutsi isegi 80 protsendi ulatuses ennetatavad.

«Ateroskleroosi ja hüpertensiooni tekkimine on meestel ning naistel erinev: kui naistel on nende haiguste tekkeks mõõdetavaid riskitegureid neli protsenti, siis meeste puhul on see protsent 14,» sõnas professor Viigmaa. «Samuti on meeste eluiga erinevates riikides naiste omast lühem, varieerudes kolmest kuni 11 aastani. Selle edetabeli tipus on Venemaa. Eesti on ühel pulgal Moldovaga, kuigi meie tervishoiusüsteem on totaalselt erinev. Me peame kindlasti oluliselt alandama meeste ja naiste erinevust eluea pikkuses ning tervena elatud aastates,» lisas ta.

«Kui rääkida kõrgest süstoolsest vererõhust, siis Eesti kuulub nende riikide hulka, kus on positiivsemad näitajad kui idabloki riikides. Kahjuks me ei küüni Lääne-Euroopa, Põhjamaade või Põhja-Ameerika tasemeni, aga me muutume iga aastaga järjest tublimaks,» märkis Viigimaa.

«Eestis võtab iga päev 340 000 patsienti ravimit kõrge vererõhu vastu. Efektiivselt ravitud vererõhk on sama kõrge kui ilma kõrgenenud vererõhuta inimesel. Naistel on hüpertensiooni palju vähem, eriti nooremates vanusegruppides, kuid haigestunute arv tõuseb 50-60aastaselt. Meestel on tunduvalt rohkem ka halva kolesterooli ja lipoproteiin A tõusu, mis on oluline täiendav riskitegur. Meil on Eestis kasutusel samad ravimid samades proportsioonides kui Põhjamaades. Lähiaastail on aga tulemas uued ravimid, näiteks kaks korda aastas süstitav hüpertensiooni ravim, mille puhul on tegemist revolutsiooniga,» rääkis Viigimaa.

Samuti rõhutas Viigimaa, et inimesed peaksid jälgima oma kolesteroolitaset. «Ei ole vaja lasta kolesteroolil tõusta nii kõrgeks, et see kahjustaks veresooni. 3.0 on halva kolesterooli piir ja sinna see peakski jääma.»

Viigimaa sõnas, et elustiili muutus on efektiivsem kui ravimid. «Tervislik elustiil on kõige olulisem, see on A ja O. Diagnostika, ravi, operatsioonid on juba hilisem faas. Elustiiliga on võimalik 50 protsendi ulatuses meie tervist mõjutada.»

Konverentsi avas tervise- ja tööminister Tanel Kiik, mehe tervisest rääkisid sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp, prof Margus Viigimaa, dr Martin Selg, prof Andres Metspalu, prof Maris Laan, dr Kristjan Pomm, dr Anu Hedman, dr Kerstin Aimla. Paneeldiskussioonis osalesid Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso, Tervisekassa juht Rain Laane, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht Margus Viigimaa, Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski ning suhtekorraldaja Janek Mäggi. Päeva juhtis Hannes Hermaküla.

Konverentsi korraldas SA Eesti tervise fond, mille eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine.