Minister Kiik: meeste tervis vajab enam tähelepanu

Tanel Kiik Foto: Remo Tõnismäe

Eesti inimeste terviseteadlikkus on küll kasvanud, kuid meeste tervisenäitajad on naistest endiselt oluliselt kehvemad, mistõttu vajab meeste tervis ja seda mõjutav elustiil veelgi enam tähelepanu, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik täna Radisson Blu Hotellis Olümpia toimunud meeste tervisele pühendatud konverentsi «Tervisest või tervisele?» avakõnes.

«Eesti inimeste tervis sõltub väga suurel määral soost, haridusest, sissetulekust ning elukohast. Eestis tervikuna paremate tervisenäitajateni jõudmiseks on vaja vähendada tervise ebavõrdsust, aidates järele neid, kelle tervis on kehvemas olukorras,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

«Mehed on riskialtimad, tarbivad rohkem alkoholi ja tubakatooteid, aga ka meeste ülekaalulisus ja eriti rasvumine on viimase paarikümne aasta jooksul kahekordistunud. See kõik omakorda soodustab südame- ja veresoonkonna haiguste ning pahaloomuliste kasvajate laiemat levikut. Kuigi ka mehed tegelevad üha rohkem tervisespordiga ning aastakümnete võrdluses ka toituvad tervislikumalt, vajab meeste tervis ja seda mõjutav elustiil praegusest enam tähelepanu.»

Meeste oodatav eluiga on väiksem kui naistel

Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal Eesti meeste oodatav eluiga 74,4 ja naistel teist aastat järjest 82,8 aastat. Viimasel kümnel aastal on oodatav eluiga Eestis kasvanud kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Samas on tõsiseks väljakutseks tervena elada jäänud aastate arvu tõstmine ning suur erinevus meeste ja naiste vahel – Eesti mees elab tervena keskmiselt 55,5 ja naine 59,5 eluaastat.

Erinevused meeste ja naiste vahel on ka enneaegses suremuses, eeskätt enneaegsete surmade põhjustes. Meeste puhul on naistest mitmeid kordi kõrgem suremus vereringehaigustesse, kasvajatesse, seedeelundite haigustesse ning mürgistuste ja vigastuste tõttu, mille peamised riskitegurid on seotud suitsetamise ja alkoholi tarvitamisega.

Mehed külastavad vähem arste 

Uuringud kinnitavad, et Eesti mehed käivad arsti juures vähem kui naised. Tervise Arengu Instituudi rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal külastas 2020. aastal oma perearsti 69 protsenti meestest (naistest 73%), hambaarsti 54 protsenti meestest ning üle 45-aastastest vähem kui 50 protsenti.

Ebavõrdsust tervises mõjutab suurel määral tervishoiuteenuste kättesaadavus, mis on osalt seotud kindlustuskaitse puudumise või selle katkendlikkusega. «Seejuures on meeste hulgas kindlustusega kaetute osakaal väiksem kui naiste hulgas. Hiljem arsti juurde jõudmine ja hilisem ravi alustamine mõjutab terviseseisundit ning seeläbi süveneb lõhe naiste ja meeste tervena elada jäänud eluaastate ja oodatava eluea vahel,» ütles minister Tanel Kiik.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel on uuringufirma Kantar Emor sel aastal viimas läbi uuringuprojekti «Meeste nõustamis- ja tervishoiuteenuste kasutamise uuring», mille tulemused peaksid selguma tuleval aastal. Uuringu eesmärk on mõista, miks hoiduvad mehed erinevate nõustamis- ja tervishoiuteenuste kasutamisest ning leida ja katsetada erinevaid viise ja võtteid, mis julgustaksid mehi neid teenuseid senisest enam kasutama.

Täna, 7. aprillil tähistatakse ülemaailmset tervisepäeva. Päev tunnustab WHO loomist ja annab võimaluse igal aastal tõsta päevakorda ülemaailmse tähtsusega terviseteemasid.