T, 29.11.2022

Ossinovski: meeste tervise ebavõrdsus tuleb suurest sotsiaalsest ebavõrdsusest

PM Tervis
Ossinovski: meeste tervise ebavõrdsus tuleb suurest sotsiaalsest ebavõrdsusest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

«Suur osa meestest on kasvanud ja elanud keskkonnas, mis pärsib tervislike valikute tegemist. Ilusaid kampaaniaid võib teha, aga sellest on vähe,» sõnas Jevgeni Ossinovski eile Radisson Blu Hotell Olümpias toimunud mehe tervise konverentsi paneeldiskussioonil.

«Küsimus pole selles, et tõstame teadlikkust,» märkis Tallinna Linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski.

«Päris lahendused on palju sügavamal. Mehe tervisega seotud probleemid on vaimse tervise probleemid: sõltuvused, toitumishäired, narkomaania. Tuleb mõtestada läbi, mil viisil on võimalik toetada teist inimest. Riik peab pakkuma vaimse tervise teenuseid rohkem. Siin on ebavõrdsus väga suur. On sajad tuhanded, kel on hea sotsiaalne turvavõrk, ja on sadu tuhandeid, kellel seda pole. Meestel, kes on ühiskondlikul redelil tipus, on lihtne hoida oma tervist.»

Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane tõi välja, et tervise kirjaoskus ja -teadlikkus on kaks sõna, mis Tervisekassa uues arengukavas on korduvad. «Tervise hoidmine hakkab pihta juba hommikul peegli ees hammaste pesemisega, mitte kõik ei tee seda. Väga oluline on mehe eluviis ning palju mõjutab meeste tervist stress. Stress on see, mis on määrav. Kui südamesse sa kõike võtad? Kui mitu tundi päevas tööd teed? Näiteks kodukontori puhul on oht, et aeg, mis kuluks hommikul tööle minekuks, kulub nüüd hoopis töö tegemiseks ja ka lõunapaus võib töö arvelt jääda kõigest 10minutiliseks.»

Suhtekorraldaja Janek Mäggi seevastu leidis, et tööl on tema elus just meeldivaim osa. «Lähtun Angela Merkeli ja Margaret Thatcheri põhimõttest: kui sa üle nelja tunni magad, siis sa oled laisk. Angela sai kolmega hakkama, temal oli nii huvitav elu. Kõige suuremad stressiallikad ei ole töised. Stressi koht ei ole töös, vaid eraelus.»

«Alahinnatakse neid tegureid, mis ei ole põhjustega seotud,» lausus Mäggi. «Põhjuse ja tagajärje seose ületähtsustamine on ühiskondlike probleemide peamine põhjus. Nagu kari ütleb, nii on õige. Riik ei tohi sekkuda inimese ellu. Ega mehe ellu. Aga ta teeb seda totaalselt, näiteks võib saata sõtta. Meil on ettekujutus, et kuskil on 15 tarka inimest, kes suudavad teha ära 1,3 miljoni inimese tervisevalikud, isiklikult. Võtmeküsimus on see, et mitte rääkida ainult meestest ja naistest, vaid ma pean saama elada nagu ma tahan. Riik ei tohiks sekkuda minu ellu, ta peab võimaldama mulle seda, et ta mind aitab. Kui ta seda ei tee, siis see on katastroof.»

«Meil ei ole Eestis tehtud kahjuks ühtegi vettpidavat rahvusülest uuringut terviseteadlikkuse kohta,» rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso.

«See on hästi oluline, sest Eestis on raske selgitada, miks tuleks covidi vastu vaktsineerida ja miks ivermektiini covidi raviks mitte võtta. Eestis ei ole terviseteadlikkusega kõik hästi. Tooksin analoogi kirjaoskusega, see pole see, et sa loed ja sa saad aru, sa pead ka rakendama seda, mida sa tead. 22 protsenti meestest suitsetab, kaheksa protsenti teeb seda juhuslikult. Olen kindel, et 100 protsenti neist teab, et suitsetamine on kahjulik. Teadmised on, aga rakendamist pole.»

Terje Peetso arvates on meil kultuuriruumis käibel endiselt sellised tõed, mis jätavad mehed oma hädadega tagaplaanile. «Mehed ei nuta, sa oled suur poiss, armid kaunistavad meest. Kui lapsel on valus, siis tal on valus, see ei sõltu soost.»

Kardioloog prof. Margus Viigimaa rõhutas, et eluviis on A ja O. «Noori on võimalik kasvatada, meil on olemas heal tasemel haridussüsteem. Kõik hakkab peale peredest, koolidest, peame ise olema eeskujuks. Ühiskond ja riik peavad looma lastele arenguvõimaluse, et nad saaksid sportida ja tervislikku koolitoitu, ainult nii saame tervislikult edasi minna.»

Konverentsi avas tervise- ja tööminister Tanel Kiik, mehe tervisest rääkisid sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp, prof. Margus Viigimaa, dr. Martin Selg, prof. Andres Metspalu, prof. Maris Laan, dr. Kristjan Pomm, dr. Anu Hedman, dr. Kerstin Aimla. Paneeldiskussioonis osalesid Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso, Tervisekassa juht Rain Laane, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogiakeskuse teadusjuht Margus Viigimaa, Tallinna Linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski ning suhtekorraldaja Janek Mäggi. Päeva juhtis Hannes Hermaküla.

Konverentsi korraldas SA Eesti Tervise Fond, mille eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine.

Märksõnad
Tagasi üles