Kas kohutavam on olla lapsevanem, kui su laps tulistatakse täiesti suvaliselt kuskil linnatänaval surnuks, või siis, kui sa tead, et sinu laps oli tulistaja? Ma tahan väga loota ja uskuda, et sellistele olukordadele ei pea ükski Eesti lapsevanem kunagi mõtlema.
Tellijale
ME SAAME HAKKAMA ⟩ Kes teist inimeseks ei pea, kipub haiget tegema
Ometi on mitu korda vähem traagilisel skaalal meist paljud lapsevanemana pidanud vastakuti olema teadmisega, et meie lapsele on koolis või mänguplatsil haiget tehtud või on meie laps olnud see, kes haiget teeb. Need hetked tekitavad tihti tohutut abitust, sest me kõik tahame ju kasvatada lapsi selliseks, kellele haiget ei tehta ja kes ise ka tahavad teistega hästi läbi saada. Need hetked panevad mõtlema, kas ja mida tuleks lapsega suheldes või koduses õhkkonnas laiemalt teisiti teha.
Olgu sõjas või tavaelus, teistega jõhkrutsemise taga on kohati väga sarnased põhjused – ja paljusid neist põhjustest saame vähemalt oma laste puhul vähem tõenäoliseks muuta.