Vaktsiinivastasus ja skepsis võib pärineda lapsepõlvetraumast

Uuringu juhtiv autor ja Dunedini uuringu asejuht, Põhja-Carolina Duke ülikooli professor Terrie Moffitt. Foto: The University of Otago

Lapsepõlves kogetud väärkohtlemine ja hooletussejätmine võib sisse murda ka täiskasvanuea ratsionaalste otsuste tegemisse.

Vaktsiiniresistentsetel ja vaktsiini suhtes kõhklejatel on olnud negatiivseid lapsepõlvekogemusi, mis soodustavad usaldamatuse, pikaajaliste vaimse tervise probleemide teket (sh depressioon), sõnumite väärtõlgendust ja mõningaid varakult esilekerkivaid isiksuseomadusi, sealhulgas kalduvust äärmuslikele negatiivsetele emotsioonidele, vaimsele «väljalülitumisele» stressi puhul ning fatalismi tervise suhtes.

Paljudel vaktsiiniresistentsetel ja kõhklejatel oli kognitiivseid raskusi terviseteabe mõistmisel. Seisukohad vaktsiinide osas ei ole lühiajalised «arusaamatused». Need on osa inimese teabe tõlgendamise ja otsuste tegemise stiilist, mis on paika pandud enne keskkooliiga.