«Väikesed, mõne millimeetri pikkused puugid levitavad erinevaid nakkushaigusi, näiteks puukborrelioosi ehk Lyme´i tõbe ja puukentsefaliiti. Vaktsineerida saab Eestis vaid viimase haiguse vastu ja kuivõrd haigus võib tekitada raskeid tüsistusi ning mõningal juhul põhjustada surma, on parim kaitse raskeima puugihaiguse vastu end vaktsineerida,» selgitab Benu Tõrva keskapteegi proviisor Virge Sokk.
Apteeker toob järgnevalt välja kolm peamist müüti puukide ja vaktsineerimise kohta.
Müüt: kui metsas ei käi, pole puugiohtu
Puugid eelistavad niiskeid, varjulisemaid, rikkaliku ning kõrgema taimestikuga alasid.
«Arvukamalt on puuke karja- ja heinamaadel ning põlluäärtel ja metsaservadel, aga suuremad aiad ning metsa- ja linnapargid võivad olla puukidele väga sobilikuks elukohaks olla. Vähem on neid rabades ja soodes ning kuivades nõmmemetsades.
Samuti võib puugi saada lemmikloomalt, kes on olnud pikema taimestikuga kohas. Seega kõik, kes vähegi looduses viibivad või kel loomad looduses jalutamas käivad, on ohustatud ja soovitan end vaktsineerida,» ütleb Sokk.
Puuk saab haigustekitajad loomadelt, kellelt ta verd imeb ning kuigi puuk ise haigusi ei põe, võimaldab ta viirustel ja bakteritel enda sees paljuneda ja transpordib need nii ühelt organismilt järgmistele. «Kõik puugid ei ole haigusekandjad, kuid kuna Eestis esineb puugihaigusi päris sageli, tuleks pärast iga puugihammustust oma tervist eriti hoolikalt jälgida,» rõhutab Sokk.
Mullu oli puugijuhtumeid enim Tartumaal ja Pärnumaal, traditsiooniliselt levivad puukidega seotud haigused palju ka saartel. Täpset statistikat, kus piirkondades on rohkem juhtumeid, saab vaadata terviseameti kodulehelt.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2021/05/12/13776181t1ha911.jpg)