Igal aastal diagnoositakse Eestis emakakaelavähk umbes 150 naisel ja haiguse tagajärjel sureb 60 naist. Keskmine haigestunu vanus jääb vahemikku 45–60 aastat. Samas ei osale naised sõeluuringus, mis aitaks vähki varakult avastada, kirjutab ERR.
Sõeluuringus osalemise vähese huvi tagajärg: igal aastal sureb emakakaelavähki 60 naist
Üks peamisi emakakaelavähi tekke põhjuseid on inimese papilloomiviirus ehk HPV. Vähki põhjustava viiruse varajaseks avastamiseks kutsutakse naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant sõeluuringule HPV-testi tegema.
Kuna tegemist on ennetatava haigusega, on haigestunute arv Eestis liialt suur ning vähk avastatakse liiga kõrges vanuses. Näiteks on nii Eestis kui ka Soomes samad ennetustegevused – vaktsineerimine ja sõeluuring, kuid Soomes sureb naisi haigusesse neli korda harvem.
Eelmisel aastal jõudis emakakaelavähi sõeluuringule 44 protsenti kutsutud naistest, mis teeb haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve murelikuks. «Ilmselgelt on osalusmäär madal ja sellega tuleb tööd teha,» rääkis Parv.
Emakakaelavähi sõeluuringu teekonna kaardistusel tuli välja, et probleemiks on vähene teadlikkus. «Me räägime küll, et sõeluuringul osalemine on oluline, aga küsimus on selles, kas inimene saab lõpuni aru, miks see on oluline. Teine tegur on see, et inimesel on omad hirmud. Ta lükkab uuringul osalemist edasi kui võimalikku negatiivset otsust oma tervise kohta,» märkis Parv.
Teekonna kaardistusest selgus, et sõeluuringu olemust on vaja paremini naistele selgitada. Selleks puhuks alustas tervisekassa koostööd käitumisteadlastega, et leida võimalusi, kuidas sõeluuringu kutse inimesi rohkem kõnetaks. Seega võiks tulevikus kutse olla rohkem isiklikum, et inimene jääks pärast lugemist selle peale mõtlema. Lõplik eesmärk on muidugi see, et inimene hakkaks otsima võimalusi sõeluuringus osalemiseks.
Sel aastal oodatakse sõeluuringule naisi sünniaastaga 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987, 1992. Osaleda saavad nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata naised.