Dr Alice Lill avaldab, millised on Covid-19 tõttu haiglasse jõudvate inimeste sümptomid
12. aprill 2022, 10:51
/nginx/o/2020/12/22/13543917t1h6f39.jpg)
Ida-Tallinna keskhaigla sisehaiguste keskuse juhataja Alice Lill tõdeb Med24s, et praegune koroonalaine ei ole eelnevatest leebem. Haigete profiil on aga muutunud.
«Haigete profiil on oluliselt muutunud. Viimastel nädalatel me näeme, et sellist rasket väga ulatusliku kopsupõletiku ja hingamispuudulikkusega haiget, kes vajab intensiivravi või mingit hingamist toetavad aparaati, satub meile oluliselt vähem. Meile satub pigem rohkem selliseid üldsümptomitega patsiente – väga tugeva nõrkusega, seedetraktide sümptomitega, väga väsinud ja jõuetuid eakaid inimesi,» kirjeldab Lill.
Kopsukahjustuse ulatus püsib ta sõnul suhteliselt tagasihoidlik – 20-30 protsendiline haaratus, kui sedagi. «Aga ei saa öelda, et omikronitüvi oleks leebem, sest meil on haiglas endiselt väga palju haigeid. Mida me veel näeme, on see, et viimastel nädalatel satub haiglasse järjest rohkem eakaid patsiente ja nooremaid pigem praegu haiglaravile ei satu.»
Lille sõnul on üks haiglaravil olev kontingent juhupositiivsed. Näiteks juhud, kus inimene kukub kodus, tal on reieluukaela murd, ja annab testimisel ka positiivse Covid-analüüsi.
«Kui öeldakse, et juhupositiivsed haiged on nii kerged ravida, siis mina tahaksin sellele hästi vastu vaielda. Näiteks võib olla juhupositiivne sepsisehaige, juhupositiivne südamelihase infarktiga haige. Nendega on väga palju tööd ja tegemist – mitte kõik ei ole kerged haiged,» tõdeb dr Lill.
Kui paljud haiglasse sattunud COVID-19 haiged on vajanud raske haige käsitlust? Kauaks rasked haiged haiglasse jäävad ja mis on elumus?
Tegelikult kõik haiglaravil olevad haiged on selles mõttes rasked haiged, et vajavad haiglaravi. Haiglasse ei võeta ainult selle pärast, et nad on positiivsed – meil on kindlad kriteeriumid, millisel juhul me patsiendi haiglasse võtame. Nii et tegelikult kõik haiged, kes on haiglas, on rasked haiged – natukene kergemad või natukene raskemad rasked haiged.
Raskemad haiged on intensiivravis, ülirasked on aga kolmanda astme intensiivravis, sest nemad
vajavad juhitavat hingamist. Aga ka nende haigete hulk on tegelikult oluliselt vähenenud.
Kui kauaks rasked haiged haiglasse jäävad? Kui me räägime keskmisest COVIDi-patsiendist – ütleme, et tal on kopsupõletik –, siis see keskmine haiglaravi päevade arv on tavapalati haigel 7–8 päeva. Rasked haiged, kes vajavad hingamistuge aparaadiga ja kel tekivad tüsistused – need haiged võivad haiglas olla mitmeid nädalaid, isegi kuid. On olnud juhtumeid, kus haiged on haiglas olnud 2–3 kuud, hiljem veel taastusravis väga pikalt – nemad kulutavad haiglaressurssi väga palju.
Elumuse kohta ma võin öelda nii, et eelmisel aasta oli patsientide suremus tavaosakonnas 14%. Kolmanda astme intensiivravis võib suremus olla 30–40% ringis.