:format(webp)/nginx/o/2021/08/07/13977273t1h3e91.jpg)
/nginx/o/2022/04/12/14480343t1h5177.jpg)
Allergia tähendab, et organismil on suurem tundlikkus tavaliselt ohutule ainele. SYNLABi meditsiinilabori spetsialist Kaidi Hunt selgitab, et allergilise inimese organism hakkab süütu aine, näiteks õietolmu vastu tootma IgE tüüpi antikehi, millest tulenedes reageerib keha ebatavaliselt, väljendudes erinevate ägedate haigusnähtudena.
Kerged allergiasümptomid ei pruugi igapäevaelu segada. Nii võib laborispetsialisti sõnul inimene aasta ringi üpris hästi taluda näiteks kodust tolmu või lemmiklooma kõõma, kuigi on nende vastu allergiline. Allergia võib avalduda igaühel väga erinevalt – näiteks nina-, suu-, kurgu- ja silmade sügelusena, samuti tilkuva või kinnise nina, aevastamise, põskkoobaste turse, nahalööbe ja ka üleüldise haiglase enesetundena.
«Nii võib juhtuda, et kui allergiat kindlaks ei tehta, ravitakse ninakinnisust või vesist nina ninaspreidega, kuigi allergiaga toimetulek vajab teistsugust ravi ja kontrolli all hoidmist, rääkimata sümptomite käes kannatamisest,» ütleb Hunt.
Allergiad võivad elu jooksul tekkida, taanduda või süveneda. See sõltub paljudest asjaoludest, näiteks kokkupuutest allergeeniga, immuunsüsteemi tugevusest, vanusest ja elustiilist. Allergia sümptomeid võivad põhjustada toiduained, tolmulestad, taimede õietolmud, hallitusseened, koduloomad, putukate mürgid ja palju muud.
Kask kimbutab
«SYNLABis tehtud allergiaanalüüside põhjal saame öelda, et Eesti kliimavöötmes on sissehingatavatest allergeenidest enim levinud allergia kase ja timuti ehk heinade õietolmu suhtes,» sõnab Hunt. Allergiast annavad tavaliselt esimesena märku nina-, suu-, kurgu- ja silmade sügelus; tilkuv või kinnine nina; aevastamine; punetavad ja vesised silmad ning nahalööve.
Kase õietolmu allergia esinemisel võivad tekkida haigusnähud ka kase sugukonda kuuluvate lepa ning sarapuu õitsemise ajal. Kask õitseb aprillist juunini ning õietolmu hulk õhus on kõige suurem hommikul kella 5–10 vahel.
/nginx/o/2022/04/12/14480340t1h7ad7.jpg)
«Eesti Allergialiidu kodulehel on võimalik jälgida õietolmu kogust õhus,» räägib spetsialist. Ta soovitab allergilise reaktsiooni vähendamiseks alustada antihistamiinravi umbes kaks nädalat enne õietolmu hooaja algust, kanda (päikese) prille ning katta looduses sportides suu ja nina puhviga.
Tekkida võivad ka ristallergiad. «Paljude taimsete toiduainete sisalduses on õietolmu molekulidega sarnaseid molekule, mistõttu võib allergiku organismis vallanduda allergiline reaktsioon ka mõne sellise toiduaine toimel, mille molekulaarne koostis meenutab piltlikult öeldes õietolmuallergiku immuunsüsteemile õietolmu,» selgitab laborispetsialist. Sellistel puhkudel pole toiduainete vältimine või allergiatestide tegemine enamasti vajalik, sest ristallergia ei põhjusta eluohtlikku haigusseisundit.
Milleni võib viia allergia tähelepanuta jätmine?
Laborispetsialist selgitab, et allergiast võivad tekkida tõsised tagajärjed, alates pideva ninakinnisusega kaasneva unekvaliteedi langusest kuni astma tekkeni. «Kui allergiat ei ole diagnoositud, on esimene samm ükskõik missuguste allergiasümptomite esinemisel pöörduda perearsti või allergoloogimmunoloogi poole,» selgitab Hunt. Ta lisab, et allergiakahtlusel tuleks määrata verest nende allergeenide vastased antikehad. Pärast testimist saab allergoloog-immunoloog tulemuste alusel juba täpsemalt öelda, kui kaua tuleks allergiaravimeid kasutada.
Eesti Allergialiidu õietolmu seirekaarti saab näha SIIN.