L, 1.10.2022

Ingrid Tõniste: tundsin, et olin pidevalt väsinud, just mööda treppe käies

PM Tervis
Ingrid Tõniste: tundsin, et olin pidevalt väsinud, just mööda treppe käies
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tütar ja ema, Maria Heleen ja Ingrid Tõniste on koroonaviirushaigusest taastunud.
Tütar ja ema, Maria Heleen ja Ingrid Tõniste on koroonaviirushaigusest taastunud. Foto: Erakogu

Ema ja tütar, Miss Estonia 1989 esimene printsess Ingrid Tõniste (52) ja Eestit Miss Globe'i iludusvõistlusel esindanud ja rahvalemmiku tiitli võitnud Eesti Iluduskuninganna 2021 Maria Heleen Tõniste (18) tegid tervisetestid ning said laboriarstilt nõu, mida saavad erinevas vanuses naised ise ära teha, et olla terve ja ilus.

«Arst küsis, kuidas ma ennast praegu tunnen?» alustab Ingrid Tõniste vereproovile järgnenud laboriarsti konsultatsioonist. «Vastasin, et ideaalselt. Tema lisas, et tõenäoliselt pärast selliseid analüüse on mu enesetunne veel parem.» Kuid tervisenäitajad pole Ingridil olnud korras sugugi mitte alati. Hea enesetunde ja südamerahu nimel on pidanud naine nägema vaeva näiteks normist oluliselt madalama ferritiini tasemega.

SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann tõdeb, et kahjuks ei saa suurepäraseid tulemusi Eesti naistele just iga päev teatada. Näitaja, millest iga inimene peaks teadlik olema, on kolesterool, mille kõrgenenud tase veres tõstab riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Tihtipeale arvatakse, et kolesterooliga on kimpus ainult või põhiliselt mehed. Üle poole Eesti meeste analüüsidest ületab tõepoolest normi. Kuid veel suurem protsent viimase kolme aasta jooksul tehtud naiste vereanalüüsidest näitab normist kõrgemat kolesteroolitaset, mis vajab elustiilimuutust või arstivastuvõttu.

Ilma füüsilise aktiivsuseta päeva õhtusse ei saada

Ka Ingrid kartis kõige enam kolesteroolinäitajat ja seda õigustatult, sest 66 protsendil naistest on probleeme normist kõrgema kolesteroolitasemega, selgus meditsiinilabori SYNLAB värskest statistikast. «Sain teada, et kolesteroolinäit on paljuski seotud inimese füüsilise vormi ja igapäevase aktiivsusega,» vahendab Ingrid.

Laboriarsti sõnul tuleb arvestada sellega, et kolesterooli sisaldus veres võib olla tavalisest kõrgem menopausi või raseduse ajal. Dr Glükmann rõhutab, et igas vanuses on kena välimuse ja hea enesetunde säilitamiseks väga oluline piisav liikumine ja füüsiline koormus, mis paljudel kipub aastatega ununema või teisejärguliseks muutuma.

Juba nooruses tegeles Ingrid võistlustantsuga ning sealt jäi külge tugev treeninguharjumus – erinevatel eluperioodidel on ta kogu aeg midagi katsetanud. Vähemalt kahel-kolmel korral nädalas üritab ta jõuda jõusaali, et teha üks tugev treening. «Ja oma koeraga hommikuti, see on nagu raudne reegel – kui lapsed kooli viidud, siis pärast seda ikkagi kohe üks korralik jalutuskäik värskes õhus,» lisab Ingrid ning selgitab, et kiirem kõnd aitab hommikul ennast päevaks käima tõmmata.

Regulaarne vereanalüüs

«Kogu aeg kipub olema kiire-kiire, viimati tegin tervisetesti kaks ja pool aastat tagasi,» räägib Ingrid vereanalüüsist, mida käib regulaarselt SYNLABis tegemas. Arstil oli tänu sellele võrdluseks ka tema kahe aasta tagune analüüsitulemus. Dr Glükmanni sõnul on küpses eas järjest olulisem terviseriskide ennetus, sest vanusega kasvab erinevate kaasasündinud või elustiilist tekkinud tervisehädade avaldumine ning regulaarne kontroll saab ennetuses järjest olulisemaks.

Ka mõnda aega tagasi läbipõetud koroonaviirus pole jätnud jälge Ingridi tervisele. «On rõõmustav näha, et mina olen sajaprotsendiliselt taastunud, õnneks mitte vähimatki kõrvalekallet,» tõdeb Ingrid. Ta sõnul on parima tervise juures ka tütar Maria Heleen, kes samuti koroonaviirust põdes. 

Tõniste pere naised pole mustertoitujad

Toitumine käib Ingridil tujude, vajaduste ja isude järgi ning keha annab ise märku, mida ta tahab. «Ausõna, ma tunnen, et olen palju tervem ja õnnelikum, kui söön seda, mille järgi mul isu on. Enne läheb see šokolaad sinna põske kui porgand või kapsas.»

Kohvi ei ole ta kunagi joonud. «Minu jaoks on see kohvi maitse nii vastuvõetamatu, et ma lihtsalt ei suuda seda juua,» selgitab Ingrid. «Mida ma aga hästi armastan, on värsked mahlad ja smuutid, sealt need vitamiinid tulevadki,» räägib Ingrid, kelle sõnul valmistavad kodustes oludes smuutisid ka tema lapsed.

Samamoodi on joogivee tarbimisega. «Vahel tuleb vajadus alles õhtul ja siis joon kohe kolm klaasi järjest,» seletab ta. Naise igapäevatöö on suhteliselt istuv ning ta püüab endale pidevalt meelde tuletada eesmärki, milleks on poolteist või kaks liitrit vett päevas. «Trennipäevadel niikuinii joon juba liitri sporditegemise ajal,» lisab Ingrid.

Elu parima vormi säilitamisel on vaja pöörata varasemast rohkem tähelepanu tasakaalustatud toitumisele. «50+ naise toidusedelis peaksid olema puu- ja köögiviljad ning unustada ei tohiks piima- ja täisteratooteid ega ka kala,» soovitab dr Glükmann. Piirata tuleks soola tarbimist ja toidu üldist rasvasisaldust, et vältida küpsemas eas diabeediriski väljakujunemist või edasiarenemist. Arsti sõnul on paljudele naistele abi sellest, kui nad piiravad alkoholi ja kofeiini tarbimist ega söö palju vürtsikaid ning suhkrurohkeid toite. Need kõik võivad soodustada üleminekueaga kaasnevaid vaevuseid.

Ette on tulnud nii D-vitamiini üledoosi kui ka kriitilist rauavaegust

Üldiselt Ingrid erinevaid tervist toetavaid vitamiinipreparaate eraldi juurde ei söö. Ainsad vitamiinid, mida ta koos perega pimedatel aegadel – kui kuunimetuses on R-täht sees – ja viirusperioodidel juurde võtab, on D- ja C-vitamiin. «Ma nüüd küsisin arstilt, et kuidas selle D-vitamiiniga on, kuna mul on olnud isegi D-vitamiini üledoos,» meenutab naine. «2000 ühikut päevas on maa ja ilm,» tõdeb ta tagantjärele tarkust. Ingridi peres käiakse suhteliselt regulaarselt soojamaa reisidel, mis tõstavad samuti külmadel ja pimedatel aegadel pereliikmete D-vitamiini taset.

Laboriarst rõhutab, et küpses eas naistel tõuseb risk luuhõrenemise tekkeks, sest langenud naissuguhormoonide sisaldus organismis kiirendab luukadu ehk osteoporoosi ja seda eelkõige menopausi esimese viie aasta jooksul. Juhul kui organismis jääb vajaka D-vitamiinist, kaltsiumist, fosfaadist või magneesiumist, on luumurrud kerged tekkima.

Kümmekond aastat tagasi vaevas Ingridit aneemia, mis kulmineerus lõpuks kolmanda astme aneemiaga. «Perearst oli väga mures. Hemoglobiin oli suhteliselt madal ja ferritiini näitaja ei olnud korras. Siis tundsin, et olin pidevalt väsinud, just näiteks mööda treppe käies, kogu aeg oli nii, et võttis ikka lõõtsutama,» räägib Ingrid, kelle õnneks lahendas olukorra õigeaegne analüüs ja visiit günekoloogi juurde.

Tütar Maria Heleenil kontrolliti SYNLABis nii D-vitamiini kui ka ferritiini taset, sest just need kaks näitajat mängivad noore naise tervise juures olulist rolli. Aneemia ehk kehvveresus on dr Glükmanni sõnul sage tekkima igas vanuses naistel, kuna naise keha kaotab loomupäraselt menstruatsiooniga iga kuu palju verd ja tänapäeva inimesed ei söö enam väga palju rauarikkaid toite. Rauavarudel peab hoidma pilku peal regulaarselt ning tõstma seda vajadusel korrigeeritud toidumenüüga või tegema periooditi rauakuure.

Küpses eas naistel esineb sagedamini kõrgvererõhktõbi, kõrge kolesteroolitase, II tüübi diabeet, liigeseprobleemid, luumurdude teke ning väsimus. Organismi hetkeseisundist aitavad ülevaadet saada verenäitajad – võimalik on tuvastada probleemide põhjused ja ennetada tervisehäireid, samuti mõõta mineraalainete ja vitamiinide sisaldust organismis, sest väga palju saab arsti sõnul ise ära teha, et olla parimas vormis, olenemata east.

Märksõnad
Tagasi üles