Koroonaviiruse tülikas omadus tooks ühel juhul kaasa õudusfilmile kohase stsenaariumi

Koroonaviirus. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Paljudel üheahelalistel RNA-viirustel on omadus rekombineeruda, see tähendab, et nad on võimelised teiste sugulasviirustega oma genoomi osasid vahetama. Kui kaks sarnast tüve suudavad nakatada ühte peremeesrakku, on võimalus, et tekib uus hübriidviirus, mis sisaldab geene mõlemalt eellaselt, selgitab Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner ajakirjas Perearst.

Abner tõdeb, et ühel hetkel võib tekkida ka SARS-CoV-2 viirusel põhinev uus hübriidtüvi. «Paar kuud tagasi levis kulutulena ka selleteemaline uudis deltakroni tüvest, mis teoreetiliselt oleks siis võinud olla sama ohtlik kui deltatüvi, kuid omikrontüve nakkuvusega. Õnneks ei pidanud see leid paika – tegu oli kõigest laborivarustuse kontaminatsiooniga ning sellele järgnenud vägagi kohmaka teaduskommunikatsiooniga. Kuid sellise variandi tekkevõimalus on säilinud,» nendib ta.

«Õudusfilmile kohase stsenaariumina võib kujutada ette, et SARS-CoV-2 suudaks saada geene ka mõnelt teiselt sugulasviiruselt – näiteks äärmiselt ohtlikult MERS-CoV viiruselt.» MERS-CoV põhjustab Abneri sõnul hinnanguliselt surmasid koguni kolmandikul juhtudest, mistõttu võiks selle viiruse rekombineerumine mõne laialdasemalt leviva viirusega põhjustada järjekordse etapi niigi drastilises ülemaailmses tervishoiukriisis. «Õnneks esineb MERS-CoV viirust maailmas vägagi peidetult ning inimestele ülekandumine on samuti üliharv, mistõttu hinnatakse sellise õudse viiruse teket ebatõenäoliseks,» ütleb teadlane.

Abneri sõnul ei jää alfa-, delta- ja omikrontüved tõenäoliselt viimasteks muret tekitavateks tüvedeks.

Pole välistatud, et selle aasta sees ilmub pildile ka piitüvi või mõne järgmise kreeka tähega tähistatud problemaatiline tüvi. «Ja kuna me pole seni näinud ka mõnest alatüvest märkimisväärselt edasiarenenud uut tüve, siis on ka võimatu ennustada, kas sellisel järgmisel tüvel saavad olema kergema- või raskemakujulised omadused. Kindel on aga üks – mida paremini on meie enda immuunsüsteem uute koroonaviirustega kohastunud, seda kergemini põeb ühiskond järgmist tüve,» märgib teadlane.

«Eesti ühiskonnas on suurte kannatuste kaudu tekkimas laiapõhjalisem immuunkaitse SARS-CoV-2 vastu, mis vähemalt meditsiinisüsteemile peaks järgnevate lainete jooksul kergemat kulgu ennustama.»