:format(webp)/nginx/o/2022/04/21/14497070t1h2478.jpg)
2021. aastal esitasid Euroopa riikide tervishoiuteenuse pakkujad Eesti haigekassale neis riikides ajutiselt viibivate Eesti ravikindlustatute või seal elavate Eesti pensionäride ja lähetatud töötajate tervishoiuteenuste eest arveid 6,2 miljoni euro ulatuses, mis on 24 protsenti vähem kui 2020. aastal.
Ravi saanud inimeste arv on vähenenud aastaga 0,7 protsendi võrra. Keskmine ravikulu Eesti ravikindlustatutele Euroopas on 792 eurot inimese kohta. Antud Eesti haigekassa statistika ei sisalda plaanilise ravi ega «Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius» alusel esitatud andmeid.
Eesti haigekassa andmetel oli Eestis 2021. aastal kokku 3905 mujal Euroopa riikides ravikindlustatute ravijuhtu, mida on ligi viis protsenti vähem kui aasta varem. Viimase kolme aasta jooksul (2019–2021) on ravijuhtude arv märkimisväärselt vähenenud: lausa 38 protsendi võrra.
Andmetest selgub, et 88 protsenti Eestis viibinud Euroopa patsientidest vajasid siin ambulatoorset abi.
Sarnaselt varasemate aastatega kasutasid eelmisel aastal teistes Euroopa riikides kindlustatud inimesed enim tervishoiutöötaja eriala järgi üldarstiabi teenuseid (28 protsenti), samuti erakorralise meditsiini teenuseid (18 protsenti), kuid näiteks õendus- ja ämmaemandusabiteenuseid vajas neist vaid neli protsenti. Valdavalt raviti teistes Euroopa riikides kindlustatud patsiente Eesti piirkondlikes, kesk- ja üldhaiglates – kokku ligi 92 protsenti kõigist ravijuhtudest, ning üld- ja perearstiabiasutustes kaheksa protsenti. Mujal Euroopa riikides kindlustatud patsientidest 58 protsenti olid mehed ning 42 protsenti naised.
Eesti tervishoiuteenuse osutaja asukoha maakonna järgi oli kõige rohkem Euroopa riikide kindlustatute ravijuhte Tallinnas (1440) ja Tartus (714) ning kõige vähem Läänemaal (3).
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)