President kuulutas välja sotsiaalhoolekande seaduse muudatused

President Alar Karis. Foto: Eero Vabamägi

President Alar Karis kuulutas neljapäeval välja sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, kus on esimest korda pikaajalise hoolduse mõiste.

Pikaajalise hoolduse mõiste tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud.

Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustusest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud tasuma oma vanavanema hoolduse eest.

Seaduse järgi saab kohalik omavalitsus õiguse omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse poolt.

Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele õigus saada terviklik ülevaade oma piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus.

Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu oma murega pöörduda. Muudatuse tulemusel saab omavalitsus ennetavalt pöörduda perede poole, et pakkuda abi ja toetavaid teenuseid, et hoida ära abivajaduse süvenemist.

Eesmärk on suurendada puudega inimeste abisaamise võimalusi ja parandada nende toimetulekut, pakkudes ennetavalt nõustamist ja tuge. Loodav süsteem võimaldab kohalikul omavalitsusel puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga ettevaatavalt ühendust võtta, ent inimesel on õigus abi vastuvõtmisest keelduda. Eraldi sätted on seadusse lisatud seksuaalselt väärkoheldud lapse abistamiseks.

Seadusega tehakse veel muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust ja vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist.

Seadus jõustub üldises korras. Muudatused abivahendite süsteemis ja tegevusjuhendajate ettevalmistusnõuded jõustuvad tänavu 1. mail, muudatused puudega lapse abivajaduse väljaselgitamiseks jõustuvad 1. septembril, kohtumäärusega teenuse hinna kehtestamine riigieelarvega ja puuetega laste toetusfondi vahendite muudatused jõustuvad järgmise aasta 1. jaanuaril. Muudatused puudega täisealise abivajaduse väljaselgitamiseks jõustuvad 2023. aasta 1. veebruaril.