Suurenes gripi tõttu hospitaliseerimist vajanud laste arv

PM Tervis
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

15. nädalal (11.-17. aprill) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3381 inimest, mida on 25 protsenti vähem, kui sellest eelneval nädalal. Pöördujatest 32 protsenti moodustavad lapsed.

Gripi positiivsete testide osakaal on jätkuvalt kasvutrendis, kuid juurdekasv on pisut aeglustunud. Kui eelmistel nädalatel oli juurdekasv ca 80–100 protsenti, siis nüüd on nädalas juurdekasv ligi 30 protsenti. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 1570 A-gripiviirust, mida on 27% rohkem kui 14. nädalal. Nakatunutest 48 protsenti moodustavad lapsed. Kõige rohkem kasvas haigestumus vanemaealiste seas, vanuses 70–79 ja laste seas, vanuses 0–4 – vastavalt 80 protsenti ja 71 protsenti.

Gripi tõttu hospitaliseerimiste arv suurenes 13 protsendi võrra. Suurenes hospitaliseerimist vajanud laste arv, moodustades 50 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest. Järgmisel nädalal võib oodata hospitaliseerimise kasvu vanemaealiste seas.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel vajas eelmisel nädalal seoses gripiviirusega haiglaravi 22 patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 195 patsienti.

Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest, vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 9965 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3).

Haigestumine Euroopas

Grippi haigestumus on laialdane ka mujal Euroopa liikmesriikides, peamiselt Euroopa lääne- ja keskosas. Haigestumus on kõrgem Hollandis, Poolas, Luksemburgis, Taanis, Prantsusmaal, Sloveenias, Ungaris ja Belgias. Registreeritud on nii A- kui ja B-gripiviiruseid. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused.

Tagasi üles