R, 1.07.2022

Kolesterool – kahe näoga aine

Apotheka
Kolesterool – kahe näoga aine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Shutterstock

Kolesterool on omamoodi huvitav aine, millel on justkui kaks nägu. Kui ülekaalus on tema hea versioon, väheneb risk südame- ja veresoonkonnahaigustele. Kui aga võimust võtab halb kolesterool ja organismi kolesteroolitase kipub kõrgeks, tekib suur eeldus haigestuda südamehaigusse.

Kolesterooli leidub igaühe organismis. Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa, milleta rakud ei suudaks talitleda. Kehas olev kolesterool pärineb peamiselt kahest allikast: kaks kolmandikku sellest sünteesib maks ja ülejäänu saame toidust. Seega on kolesterooli taset võimalik mõjutada ka oma toiduvalikutega.

Eristatakse head ehk HDL-kolesterooli (HDL – high density lipoprotein e kõrge tihedusega lipoproteiin), mille kõrge taseme korral väheneb südame- ja veresoonkonnahaiguste risk. Seevastu halba ehk LDL-kolesterooli (LDL – low density lipoprotein e madala tihedusega lipoproteiin) peetakse just üheks südamehaigustesse haigestumise riskiteguriks.

Rinnus tekib valu

Kui veres on ülemäära LDL-kolesterooli, hakkab veresoonte seintele ladestuma rasva ja hiljem ka kaltsiumi. Nendest lademetest kujunevad naastukesed ja rahvakeeli nimetatakse seda seisundit veresoonte lupjumiseks, meditsiinis aga ateroskleroosiks. Kui protsess süveneb, hakkab inimene rinnus valu tundma. Läbi ahenenud veresoonte ei jõua südamesse enam piisavalt hapnikurikast verd ja tulemuseks on isheemia ehk hapnikunälg. Selle tagajärjel areneb välja südame isheemiatõbi.

Suurenenud naastud võivad veresoontes lõhkeda, rebeneda ja tekitada trombe. Kui tromb tekib südamelihase arterites, on tagajärjeks infarkt, kui aga veresoon ummistub trombi tõttu ajus, tekib insult ehk ajuinfarkt.

Aastatepikkune varjatud protsess

Kõrgenenud kolesteroolitase ei anna endast kuidagi märku ja niimoodi tasahilju ilma kaebusteta võib see lammutada organismi aastaid või lausa aastakümneid.

Südamearst Margus Viigimaa selgitab, et veresoonte lupjumine tekib aastakümnete jooksul ja peamine kurja juur ongi siin kõrge halva kolesterooli tase. „Kolmandiku lupjumise põhjustest võib kirjutada liigse halva kolesterooli arvele,“ lisab ta. Samas on suur roll ka pärilikkusel, sest sugugi kõigil ei teki ebatervislikult süües veresoonte kahjustus või on see väiksem. Tähtsat rolli mängib ka see, millist elu inimene muidu elab – kas ta liigub piisavalt, kas ta suitsetab või mitte. „Südameinfarkti ennetuses on ühtviisi olulised nii liikumine, mittesuitsetamine kui ka kolesteroolitaseme normishoidmine,“ ütleb dr Viigimaa.

Kuigi inimene ei tunne ise, kui kolesteroolitase organismis tõuseb, võivad eriti kõrgenenud taseme korral tekkida silmalaugudel ja kõõluste juures nähtavad kolesterooliladestused. Neid on võimalik küll kosmeetiliselt eemaldada, aga kui jätkata samade söömisharjumustega, on need varsti tagasi.

Kui veresooned on juba hakanud lupjuma, siis seda protsessi ei õnnestu enam eluviisi muutmisega tagasi pöörata. Võimalik on mõjutada vaid veresoonte lupjumise kiirust. Viimaste aastate uuringud näitavad, et langetades olulisel määral kolesteroolitaset, on siiski võimalik vähendada ka lubjanaastude suurust.

Tõsi, lupjumises mängib oma osa ka vanus, sest 100-aastase sooned ei saagi olla samasugused nagu 20-aastasel.

Mitte ainult eakate mure

Võiks arvata, et kõrge kolesteroolitase on rohkem vanemate ja ülekaaluliste inimeste probleem, kuid tegelikult võib ka pealtnäha täiesti tervel noorel inimesel olla näit liiga kõrge. Ühes doktoriväitekirjas uuriti Tallinna elanike kolesteroolitaset ning selgus, et kui 20–29-aastastel oli üldkolesterool veel korras, siis vanuse kasvades kõrgenes ka näit.

On suur vahe, kas kolesteroolinäit on kõrge nooremal, normaalkaalus ja tervel inimesel või vanemal ja ülekaalulisel inimesel. Naisi kaitsevad fertiilses eas naissuguhormoonid ehk östrogeenid ja sellepärast ei kirjutata noorematele naistele üldjuhul kolesterooliravimeid. Dr Viigimaa ütleb, et ta on harva ravinud fertiilses eas naisi kolesterooliravimitega, ent pilt muutub kohe, kui saabub menopaus – siis kipuvad ka naistel kolesteroolinäitajad suurenema ja nende südamehaigustesse haigestumise risk võrdsustub meestega.

Mehed haigestuvad tihtipeale südamehaigustesse nooremalt, kuid nad võiksid jälgida oma kehalt tulevaid signaale. Öeldakse, et mehe teine süda on allpool vööd. Seega vihjavad just potentsimured sageli kõigepealt, et veresooned lupjuvad ja ees võivad olla südameprobleemid. Nimelt on peenise veresooned peenikesed ja seal toimuv lupjumine annab endast varem märku kui mujal organismis. Kui potentsiga on probleeme, tasub uurida ka mehe südant.

Mida saab ise teha?

Dr Viigimaa soovitab esimest korda kolesteroolinäitu mõõta juba 20-aastaselt. „Eriti vajalik on see juhul, kui perekonnas on südamehaiguste risk teada. Tervislikku eluviisi tuleks õpetada juba lapsest peale, sest see, sh kolesteroolitaseme madalal hoidmine on südamehaiguste ennetusel A ja O,“ selgitab Viigimaa. Näitu saab mõõta perearsti juures ja ka apteekides.

Viigimaa sõnul on arstid praegu seisukohal, et kui inimesel pole südamehaigust ega diabeeti, mis kiirendab lupjumist nagu ka kolesterool, siis ei peaks tema kolesteroolitaset hakkama agressiivselt ravimitega vähendama. Esimene soovitus kõrge kolesteroolinäidu korral on teha korrektiivid oma eluviisis ja toidulaual. Enamasti piisabki tervislikust eluviisist, et südamehaigused eemal hoida.

„Vähem tasub tarbida loomset rasva ja enamasti aitab see langetada ka kolesteroolitaset. Kusjuures loobuma ei peaks vaid pekise liha söömisest, vaid tasub korrigeerida kogu rasvatarbimist,” soovitab Viigimaa. „Samas, inimesed on erinevad ja on neid ka, kel langeb kehakaal tublisti tänu tervislikumale dieedile, kuid kolesteroolinäit püsib ikkagi kõrge.“Igal juhul soovitab ta lugeda tähelepanelikult toiduainete pakendeid ja jätta ostmata transrasvu sisaldavad tooted. Ettevaatlik tasuks olla ka light-toodetega, kust on eemaldatud küll rasvad, kuid tihtipeale on need asendatud suure suhkrukogusega.

Liikumine tõstab kehas hea kolesterooli taset ja see omakorda aitab organismil halvast kolesteroolist jagu saada.

Vaadata tuleb ka numbri taha

Kolesteroolialandajaid ehk statiine ei määra Eesti arstid Viigimaa sõnul kergekäeliselt, sest tegu on eluaegse raviga. „Võrreldes näiteks Põhjamaadega kasutame neid ravimeid kaks-kolm korda vähem,“ ütleb ta. Tabletid on kõige viimane õlekõrs juhuks, kui muud meetodid ei toimi.

Viigimaa rõhutab, et kogu kolesterooliteemale tuleb läheneda kompleksselt ehk mitte vaadata ainult numbrit, vaid näha ka numbri taha. Kolesteroolinäit on mõjutatud ka geneetikast nagu ka südamehaigustesse haigestumine. „On perekondi, kus kolesteroolinäidud on kõrged, kuid südamehaigusi ei esine,“ toob Viigimaa näite.

Kontrolli oma kolesteroolitaset apteegis!

Kõik, kes kahtlustavad endal rasvarikka dieedi või kaasuvate haiguste tõttu kõrgenenud kolesteroolinäitu, saavad apteegis seda mõõta.

Apotheka apteeker Laura-Kristiina Valdson soovitab täiskasvanutel kolesteroolitaset mõõta iga viie aasta tagant, kuid diabeetikud ja südamehaiged võiksid seda tihedamini kontrollida. Kolesterooli mõõtmisele on võimalik end registreerida kodulehe www.apotheka.ee kaudu. Kodulehe teenuste rubriigis on näha, millistes apteekides saab kolesterooli mõõta.

Valdsoni sõnul on oluline, et enne mõõtmist poleks inimene 12 tundi söönud, juua võib vaid vett. „Kui avastatakse kõrgenenud kolesterool, tuleks vähendada rasvarikka toidu söömist, eriti piirata küllastunud rasvhapete tarvitamist, kasutada punase riisi preparaate ja mõne aja pärast mõõtmist korrata,“ annab ta nõu. „Kui kõrgenenud kolesterool püsib, tuleks kindlasti nõu pidada arstiga, et vältida edasiste südame-veresoonkonna haiguste kujunemist.“

Kolesteroolitaseme alandamiseks leidub apteegis taimseid preparaate, mis enamasti sisaldavad punast fermenteeritud riisi. Preparaat saadakse valge riisi fermenteerimisel Monascus Purpurea-nimelise seenega, kust tuleb ühendi nimetus monakoliin K. „See aine aitab vähendada kolesteroolitaset veres ja eriti kui seda toetab tervislik toitumine ja piisav liikumine,“ ütleb apteeker. „Kuna kolesterooli toodetakse maksas rohkem õhtul, tuleb punase riisi preparaate võtta õhtuti pärast einet.“

Tagasi üles