K, 7.12.2022

Puuke tasub tõsiselt võtta

Apotheka
Puuke tasub tõsiselt võtta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Shutterstock

Ühes rohetuva loodusega ohustavad meid taas soovimatud kaaslased murul ja metsas – puugid, kelle kohta paraku ei kehti vanasõna „mis ei tapa, teeb tugevaks.“ Vahel võib väikese putuka hammustus rikkuda tervise kuudeks või isegi aastateks.

Ühe levinuma puugihaiguse borrelioosi kohta kuuleb sageli, et see on aladiagnoositud ja vääriti mõistetud. See paneb erinevate vaevuste kogejaid tihtipeale end oma parema äranägemise järgi ise diagnoosima ja ka ravima.

Loodusterapeut Reelika Kalmet on borrelioosi tagajärgede all kannatanud ligi viis aastat. Esimese puugi sai ta põlveõndlasse sooja vananaistesuve ajal Saaremaal murul peesitades. Pärast puugi eemaldamist käis ta ka perearsti juures. Kuna punetavat rõngast puugi hammustuse ümber ei tekkinud, soovitas arst lihtsalt tervist jälgida.

Reelika unustas kogu loo, kuni tal tekkisid talve hakul veidrad gripitaolised sümptomid. Aeg-ajalt tõusis palavik ja liigesed valutasid, sellele lisandus tohutu väsimus. Naine ravis vaevusi nagu tavalist grippi ega osanud midagi muud arvata. Samad sümptomid kordusid paari nädala pärast ja tekkisid ka kerged peavalud. Umbes kuue kuu möödudes läksid peavalud juba päris suureks. „Ühel hetkel tekkis väga suur valuhoog, mille käigus tundus nagu tahaks terve pea kohe lõhkeda ja ma ei saanud end isegi liigutada, kuna iga liigutus tegi enesetunde ainult hullemaks,“ kirjeldab Reelika. Valuhoo möödudes läks naine kiirelt arsti juurde, kes ei osanud valuhoogu esialgu kuidagi selgitada, kuni Reelikale meenus puuk ja ta palus endale testi teha. Analüüs näitaski kõrgeid borrelioosi antikehade näitajaid.

Ühest borrelioosist teiseni

Reelikale määrati kahenädalane antibiootikumikuur. „Antibiootikumidega alustades oli seisund nii hulluks läinud, et raske oli hoida reaalsusest kinni: iga liigutus väsitas tohutult, loogiline mõtlemine kohati puudus, tegin veidraid valikuid, mida tavaliselt kindlasti ei teeks, näiteks andsin raha silmanähtavatele petturite. Teinekord tundus nagu ei kuuluks mu keha enam mulle,“ kirjeldab Reelika.

Kuna naine oli just õppimas loodusterapeudiks, võttis ta oma tervise turgutamiseks appi ka homoöpaatilised terad, taimsed preparaadid ja vitamiinid. Nii sai ta olukorra enam-vähem kontrolli alla, kuid tohutu väsimus, energiapuudus, liigesvalud ja tujumuutused – näiteks võis ta endast täiesti välja minna, kui kohe piisavalt süüa ei saanud – jäid alles.

Kui varasemas elus polnud Reelikal ühtegi puuki olnud, hakkas ta nüüd neid loodusest pidevalt „korjama“. Uute kaebuste tekkimisel sai ta ka korduvalt uuesti puukborrelioosi diagnoosi, mida arst pidaski krooniliseks haiguseks.

Reelika on veendunud, et tulemus sõltub inimese immuunsusest, erinevatest bakteriliikidest, kaasuvatest haigustest, maksa puhastuskanalite töökorras olekust ja paljudest muudest pisiasjadest. Aastatega on ta õppinud oma vaevusi ka looduslikul teel, taimede ja toidulisandite abil leevendama.

Ta on toetanud oma organismi ka looduslike antibiootikumide, näiteks sipelgapuu koore ja kassiküünega, samuti probiootikumide ja raviseentega ning jälginud, et toidulaud oleks tasakaalus ega sisaldaks toiduaineid, mis põletikke soodustavad.

Kuna Reelikal on tegu kroonilise kuluga haigusega, on ta sellega õppinud elama nii, et sümptomite ägenedes (põhjus võib olla ka emotsionaalne) tuleb käiku just eritoiduplaan, et kehas olevat põletikku alandada. Seda toetavad detokskuur ja toidulisandid. Praeguseks on kõik sümptomid taandunud ja elu kulgeb enam-vähem normaalses rütmis.

Iga liigesvalu pole borrelioos

Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog, juhtivarst Karin Laas tõdeb, et borrelioosi kohta on levinud müüte, mis sugugi tõele ei vasta. „Borrelioosi läbipõdemise järel võib inimesel jääda eluks ajaks positiivsete antikehade leid analüüsides ja kui tekivad liigesvalud, seostataksegi neid väga tihti positiivsete borrelioosi antikehaga ja ravitakse antibiootikumikuuriga,“ toob dr Laas välja. „Samas on liigesvalude põhjusena artroos palju enam levinud haigus kui borrelioosist tingitud liigesevaevused.“

Seetõttu ei peaks ka iga liigesvalu seostama puukborrelioosiga ja ravima antibiootikumidega. Doktor kinnitab, et puukborrelioosi põdemise järgset kroonilise väsimuse sündroomi on küll kirjeldatud, kuid seda ei esine tihti ja kindlasti peab seda eristama muudest haigustest ja väsimuse põhjustest.

Puukide levitatavaid haigusi saab ennetada, kui metsas käimise järel kontrollida üle nii riided kui ka keha ja eemaldada kohe nii liikuvad kui ka nahale kinnitunud puugid. Puugi eemaldamiseks võib kasutada kas pintsette või spetsiaalset puugieemaldajat. „Puugist tuleks kinni haarata võimalikult naha lähedalt ja mitte pigistada puugi keha,“ rõhutab dr Laas. „Puuk eemaldatakse õrnalt tõmmates või keerates. Kui pintsette ei ole, tasub proovida eemaldada puuk abivahendita,“ annab Laas nõu. „Pärast puugi eemaldamist on hea puhastada nahka desinfitseeriva vahendiga. Kui puugi peaosa jääb naha sisse, eemaldub see hiljem ise väikese hulga mäda ja kerge nahaärritusega. See ei ole kuidagi ohtlik ja arstile pöörduma ei pea.“

Puukentsefaliidi vastu aitab vaktsineerimine

Kui puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole, siis teist levinud puugihaigust, entsefaliiti, on võimalik ennetada vaktsineerimisega. Puukentsefaliidi vastu soovitab dr Laas kaitsepookida neil, kes käivad sageli metsas ja on täheldanud endal korduvalt puuke. „Vaktsineerida võib end aasta läbi, kuid puukide aktiivne aeg on aprillist oktoobrini ja seetõttu võiks teha esimesed kaks annust kevadel. Vaktsineerimine koosneb kolmest doosist, millest esimesed kaks tehakse 1–3-kuuse vahega. Pärast neid doose on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja.

Kolmas annus tehakse ühe aasta pärast ja see pikendab immuunsust. Korduvat vaktsineerimist soovitatakse 3–5 aasta järel. Vaktsineerida võib ka lapsi alates 1. eluaastast. „Puukentsefaliidi ainus vastunäidustus on teadaolev allergia vaktsiini koostisosade vastu. Tegemist ei ole elusvaktsiiniga, vaid inaktiveeritud viirust sisaldava vaktsiiniga,“ selgitab dr Laas.

Borrelioosi läbipõdemine ei anna immuunsust

Dr Karin Laasi kinnitusel ilmnevad puukentsefaliidi esimesed tunnused 1–2 nädalat pärast haiguse saamist gripitaoliste nähtudena: palaviku, pea- ja lihasvaludena. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ja siis mööduvad. Teine haiguse faas tekib umbes kolmandikul nakatunutest kõrge palaviku, tugeva peavalu, iivelduse, oksendamise ja kuklakangestusega. „See viitab viiruse tungimisele ajju ja ajukelmetele,“ lisab dr Laas. „Enamik haigetest paraneb, kuid osal jäävad pärast haigusest paranemist kesknärvisüsteemi häired: tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired. Puukentsefaliidile spetsiifilist ravi ei ole, kasutatakse toetavat ravi. Haiguse põdemise järel jääb eluaegne immuunsus.“

Puukborrelioosi läbipõdemine seevastu immuunsust ei tekita ja seetõttu võib elu jooksul korduvalt nakatuda. Puukborrelioosi diagnoos põhineb tüüpilisel kliinilisel leiul ja vereanalüüsides leitavate antikehade leiul. „Borrelioosi diagnoosimine on keeruline ega põhine ainult testil,“ ütleb dr Laas. „Arvesse tuleb võtta varasemaid nakatumisi, kokkupuudet puugiga, kliinilisi nähte, antikehade taset, nende muutumist ajas ja antikehade kinnitavaid teste. Borrelioosi diagnoosimiseks ei piisa ainult kiirtestist, kuid kiirtest annab vajadusel esmase info, et tuleks arsti poole pöörduda.“

Arsti juurde soovitab Karin Laas minna ka pärast puugi leidmist tekkinud palaviku, tugeva peavalu, silmade valguskartlikkuse, iivelduse ja oksendamise korral. „Kindlasti tuleks arsti juurde minna, kui puugi eemaldamise kohas tekib nahale ringjalt leviv lööve,“ soovitab dr Laas.

Vaktsiin ja kiirtestid apteegist

Proviisor Silja Moik soovitab puugihaiguste ennetamiseks kasutada loodusesse minnes putukatõrjevahendit ja kanda heledat pikkade varrukate ja säärtega riietust. Juba mitmendat kevadet on kampaania korras võimalik lasta ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerida ka mitmes apteegis.

Puukborrelioosi tuvastamiseks on apteekides müügil kiirtestid, mis võimaldavad kindlaks teha värske Borrelia infektsiooni. Proviisori sõnul reageerib puukborrelioosi nakatumisele organismi immuunsüsteem, moodustades Borrelia-vastaseid IgM ja IgG tüüpi antikehi. Kiirtestid määravad IgM antikehade olemasolu. „IgM antikehi on võimalik verest määrata 2–4 (mõnedel andmetel ka kuni kuus) nädalat pärast nakatumist. Meditsiinilaborites määratakse lisaks IgM antikehadele ka IgG antikehad, mis tekivad organismis nakatumise hilisemas faasis ja püsivad aastaid,“ selgitab Moik. „Üksikutel juhtudel võivad antikehatestid anda valepositiivse tulemuse, kuna esineb ristereaktsioone.“

Seetõttu soovitab apteeker kiirtesti teha juhul, kui lisaks puugihammustusele esineb ka vähemalt üks sümptom. „Positiivse tulemuse korral tuleb ühendust võtta arstiga, kes saab suunata kinnitavale analüüsile ja vajadusel määrata ravi. Kui puugihammustusest on möödunud rohkem kui kuus nädalat, ei ole enam mõtet ise kiirtesti teha, vaid tuleb pöörduda otse arsti poole,“ ütleb Moik.

Tagasi üles