R, 1.07.2022

Tervete hammaste terviseks!

Apotheka
Tervete hammaste terviseks!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Shutterstock

Lagunevad hambad pole kaugeltki ainult iluviga, vaid terve rea tõsiste tervisemurede allikas. Kusjuures probleemid suus kipuvad arenema nõnda varjatult, et inimene ise seda tähelegi ei pane.

Aivar (52) on viimastel aastatel olnud väga sage külaline hambaarsti kabinetis. Tal on n-ö ihuhambaarst, kellele võib hambamure korral igal ajal sõnumi saata ja kes leiab mehele kiiresti aja vastuvõtuks. Ent alati pole Aivar olnud oma hammaste suhtes nii hoolas.

On olnud aeg, mil mees 10 aastaks hambaarstide olemasolu täielikult unustas. Mõistagi siis hambad lagunesid ja tihtipeale oli nendega mingi jama. „Hambad valutasid, teatud kohast läksid igemed paiste, mõnikord paistetas lausa pool nägu üles. Tervis oli väga õrn – nii kui vähe tuult sai, hakkas mõni hammas valutama,” meenutab Aivar. Ta teadis küll, et hambad on auklikud, aga arsti juurde minekut lükkas muudkui edasi.

Valguvaigisteid kulus nagu leiba

Ühel hetkel märkas Aivari kaasa, et meest kimbutavad juba sellised tervisehädad, mida täisjõus heas füüsilises vormis mehel küll olla ei tohiks. Liigesed hakkasid valutama, külmetushaigused tikkusid väga kergesti külge ja alati kaasnes sellega ka hambavalu. „Pidin elama nagu vati sees, et hambad valutama ei hakkaks. Sõin valuvaigisteid nagu leiba, aga need ei toiminud,“ kirjeldab Aivar. Kui ta lõpuks hambaarsti juurde jõudis, selgus hambaröntgenis, et mitme hamba all on hambajuurepõletik. Arst hakkas järjest hambaid parandama ja nii sai Aivar lõpuks oma hammastega järje peale. Nüüdseks on imelikud tervisehädad ka ära kadunud. „Saan ka talvel dressipluusi väel üle õue lipata, ilma et hambad kohe valutama hakkaksid. Aga tõsi, ma nüüd jälgin väga kiivalt hammaste seisundit ja nii kui midagi kahtlast suus tunnen, kohe kirjutan arstile ja ta vaatab asja üle,“ ütleb Aivar.

Hambaaugu kaudu saab pihta kogu organism

Hamba sees on õõnsus ehk hambaarstide keeles pulbiruum, kus asuvad närvid ja veresooned ehk pulp. Kui hammast lammutab sügavalt kaaries, on olnud trauma või on hambas mõra, võibki tekkida pulbipõletik ehk rahvakeeli hambajuurepõletik. See pole lihtsalt ebamugav suuprobleem, vaid mõjutab kogu organismi.

Põletik ei piirdu sugugi vaid hambajuurde hävitamisega, vaid levib hambajuurealusesse lõualuusse ning selle järel hakkab juba luu hambajuuretippude ümber hõrenema. Krooniliselt arenev pulbipõletik või parodontiit ei pruugi endast eriti märku anda. Näiteks Aivar tundis lihtsalt, nagu oleksid teatud hambad kuidagi imelikud – nendega hammustades justkui tuikaks, samuti olid nad tundlikud temperatuurile. Põletikus hamba kõrvale võib aeg-ajalt tekkida igemeturse ja mõnel juhul ilmuda igemele lausa mädapunn. Põletikule võib viidata ka suur pikemat aega ravimata hambaauk.

Põletik võib viia luukaoni

Kui põletik on hamba kallal toimetanud juba kaua, kaovad valuaistingud hambas, sest selle pulp on n-ö surnud. Taolisi põletikke avastavad hambaarstid hambaröntgenis ning tihtipeale on selle tagajärjel tekkinud lõualuudes luukadu.

Kaariese tõttu lagunenud ja ravimata hammaste juurte alla lõualuusse võib tekkida põletik. Ägenedes hakkab see kahjustama lõualuu struktuuri või levib tekkekohast edasi limaskesta või naha alla. Selline põletik pole naljaasi, sest kui see liigub edasi pea ja kaela lihaste vahelisse piirkonda ja jõuab südame või ajuni, on halvimal juhul tagajärjeks eluohtlik seisund. Samuti võib põletik suurte veresoonteni levides põhjustada veremürgituse. Ägeda hambajuurepõletiku tõttu tekib suhu, näole või kaelale turse, mis võib hakata isegi hingamist takistama. Üldse on haige enesetunne väga kehv ja võib tõusta ka palavik.

Kui põletik on end sisse seadnud ülalõua tagumiste hammaste juurte alla, võib tüütult sage külaline olla põskkoopa põletik.

Seos mitme tõsise haigusega

Hammast ümbritsevates kudedes tekivad põletikud (parodontiit) kehva suuhügieeni tagajärjel. Teadlased on leidnud parodontiidil seoseid selliste raskete haigustega nagu diabeet, südame-veresoonkonna haigused, insult ja isegi enneaegne sünnitus.

Mõjusid inimese elule on veelgi. Lagunenud või puuduvate hammaste tõttu muutub ka toidulaud: kui ikka nii hästi mäluda enam ei saa, tuleb piirduda pehmemate toiduainetega. See omakorda mõjutab seedimist ja osa toitaineid võib hoopiski vajaka jääda. Puuduvate hammaste tõttu jäävad tööta lõualiigesed ning võib juhtuda, et tuleb loobuda ka väga külmadest, kuumadest ja magusatest toitudest, sest lagunevad hambad on tundlikud.

Pikas plaanis mõjutab suus toimuv isegi psüühilist tervist, näiteks enesehinnangut. On tavaline, et katkiste või puuduvate hammastega inimesed lõpetavad naeratamise, püüavad rääkides varjata oma suud või halvimal juhul katsuvad võimalikult vähe teiste inimestega suhelda.

Hamba tundlikkus võib olla ohumärk

Unimed Kaarli hambakliiniku hambaarst dr Joanna Pukk selgitab, et hamba tundlikkust võib esineda siis, kui hambaemail hakkab õhenema. „Külmade ja kuumade vedelike tarbimisel võib sel juhul tunda ajutist tundlikkust. Kui aga hammas on tundlik pikemat aega ja spontaanselt või kui hammaste kokku hammustamisega kaasneb valu, on põhjust muretseda. Võib juhtuda, et bakterid on levinud pulpi ja tekitanud seal põletiku,“ sõnab ta. „Isegi kui tundlikul hambal ei ole musti täppe ega alasid, vanu täidiseid ja hambad on õige anatoomiaga, soovitan tulla hambaarsti juurde kontrolli, et selgitada välja, mispärast on hammas muutunud tundlikuks.“

Dr Pukk ütleb, et sageli on hammastega seotud probleemide allikad kehv suuhügieen, hambaid kahjustavate toitude ja jookide tarbimine, vähene teadlikkus suuhügieenist, kahjulikud elustiili harjumused ja ka hirm hambaarsti ees.

Sea sisse hea suuhügieen

Hea suuhügieen tähendab arsti sõnul hammaste korrektset harjamist hommikul ja õhtul. Tingimata tuleb kasutada soft-märgistusega hambaharja ja fluoriidi sisaldavat hambapastat. „Kui olete harjunud hambaid pesema hommikul pärast hommikusööki, tuleb pesemisega oodata vähemalt 30 minutit. Pärast söömist on suus happeline keskkond, mille neutraliseerimiseks kulub umbes pool tundi. Pestes järjepidevalt hambaid vahetult pärast söömist, võivad tagajärjeks olla tundlikud hambad, sest happelises keskkonnas hambaid harjates hambaemail kulub,“ selgitab ta.

Kindlasti tuleb oma suuhügieeni arsenali lisada ka hambaniit või suuveeprits. Hambapesuga saab puhtaks ainult 60 protsenti hammaste pindadest, ülejäänud töö teeb ära hambaniit. Fluoriidi sisaldavat hambapastat ei peaks täielikult ära loputama, vaid fluoriidiosakestele tasub anda kauem aega hambaemaili remineraliseerida. Pärast iga toidukorda on mõistlik loputada suud veega või närida ksülitooli sisaldavaid pastille/nätsu. „Hambaarsti juures tuleb käia vähemalt kord aastas ja seda ka siis, kui kõik tundub hästi olevat, sest paljud haigused arenevad suus ilma sümptomiteta,“ sõnab dr Pukk.

Breketite ja kapede kandjad peaksid suuhügieeni suhtes veelgi tähelepanekumad olema: breketite kandjad peavad kasutama spetsiaalseid harjakesi ja niite, et ka breketitevahelised alad puhtaks saada. Kapede kandjad ei tohiks ära unustada, et kapesid on vaja iga päev pesta ja hooldada.

Hambad puhtaks ja särama!

Suuhügieen sõltub õigesti valitud hambapuhastusvahenditest. Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum annab nõu, kuidas endale sobivat suuhooldusarsenali valida.

Hambahari võiks olla pehme ja tihedate harjastega, kuid mitte liiga suure harjaga, sest siis ei pääse sellega tagumiste hammasteni. Iga kolme kuu tagant peaks hambaharja välja vahetama ja sama võiks teha ka pärast seda, kui oled olnud haige. Pärast iga hambapesu peaks hambaharja puhastama jooksva vee all. Hambaharja ei tohiks kellegagi jagada, ka mitte oma pereliikmega. Elektrilisel hambaharjal on eeliseid, sest sellega saab hambad paremini puhtaks.

Hambapasta valik sõltub olukorrast suus, mõjutab ka vanus. Nii lastel kui ka täiskasvanutel soovitatakse kasutada fluoriidi sisaldavat hambapastat, kuna see aitab hoida hambad terved ja tugevad. Me saame iga päev mingi koguse fluoriidi kätte joogiveest, kuid sellest ei pruugi piisata.

Fluoriidi sisaldus on märgitud pakendil ppm-ühikuna ja abrasiivsuse näitaja (RDA vahemik 0–250) järgi. Eelista väiksema abrasiivsusega hambapastat – mida suurem see on, seda enam kahjustab see hambaemaili.

Hambavaheharju ja hambaniite kasutatakse hambavahede puhastamiseks. Hambavaheharjad töötavad vihmavarju põhimõttel: hamba vahel on harjased kokku surutud, kuid vahest väljudes avanevad nagu vihmavarjud ja nii saavad hambavahed puhtaks. Hambavaheharju leidub mitmes suuruses ja hea hari mahub kenasti mugavalt hambavahele. Parima ligipääsu tagamiseks tagumiste hammaste juurde on soovitatav kasutada ka hambavaheharja käepidet – nõnda on hari pikem ja toimetamine mugavam.

Hambaniite tasub kasutada kitsaste hambavahede puhastamiseks.

Suuvett võib, kuid ei pea kasutama. Kui aga on tekkinud tavapärasest erinev probleem suus, siis aitab spetsialist valida ka sobiva suuvee.

Erivahendid on apteegis saadaval ka breketite kandjatele, näiteks erikujulised breketite puhastusharjad (nii vaheharjad kui ka nn breketi hambaharjad). Lisaks võib breketikandja vajada ka vaha, millega leevendada valu, mida mõned breketi osad võivad tekitada.

Tagasi üles