Kas tead, mis on astenoopia?

Foto: Wesley Carvalho, Pexels

See on nägemisväsimus – silmad ongi väga väsinud, sest suur ekraanikasutus põhjustab peavalu, ebamugavustunnet ja pisaratevoolu. Ekraani ees oldud aeg on paraku tänapäeval väga pikk, seda nii lastel kui täiskasvanutel.

Mida teha?

Joo piisavalt vett – iga päev! See aitab kaitsta silmi ja vabastab vahel peavalust. Tuuluta tube, korista tolm, kasuta õhuniisutajaid – kui õhk on kuiv ja ventilatsioon keerutab tolmu ringi, siis mõjub see silmadele muidugi ärritavalt.

Maga hästi! Kehv uni ja lühikeseks jäänud unetunnid ei saagi silmadele hästi mõjuda.

Söö mitmekesiselt ja külasta vajadusel apteeki, kust leiad toidulisandeid silmade hoidmiseks!

Liiguta ennast! Jälgi rühti ja liigu võimalikult rohkem õues – kõnni, jookse, sõida rattaga tööle või töölt koju, kauplusesse või vabaõhu-koosolekule. See võib aidata ka ekraanivaatamisest tekkinud pingepeavalu vastu.

Pilguta silmi! Ekraanid tekitavad vaatamispingutuse, kus pilgutamine ununeb – aga seda on silma niisutuseks ja silma funktsioneerimiseks hädasti vaja!

Tee iga 20 minuti järel ekraanivaatamises paus. Järgmised 20 sekundit vaata aknast välja – jälgi erineval kaugusel olevaid objekte, fikseeri muutused, mis vahepeal tekkinud on. Või vaata erinevaid objekte vähemalt 6 meetri kaugusel. Või vaata kontoris või toas lihtsalt ringi, fikseerides erineval kaugusel asuvaid objekte, inimeste liikumisi.

Tee harjutusi suletud silmadega. Sule silmad ning «vaata» ülespoole, siis paremale ja vasakule ja alla. Pöörita suletud laugude all silmamune alguses päripäeva ja siis vastupäeva.

Veel üks hea harjutus suletud silmadele – kalluta pead taha (ilma valutundeta!) ja mõtle, et tahaksid võimalikult täpselt näha sinu ees oleva kõrgema hoone katuseserva – seejärel «vaata» samamoodi jalge ette.

Ning loomulikult kontrolli, kas ekraan on silmade suhtes õiges asendis, õigel kaugusel; kontrastne, kuid mitte liialt hele; kas ekraan on puhas ja kas valgustus on silmasõbralik.