T, 5.07.2022

Psühholoog Karmen Maikalu: õnnelikul lapsevanemal on õnnelikud lapsed

PM Tervis
Psühholoog Karmen Maikalu: õnnelikul lapsevanemal on õnnelikud lapsed
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Täna Noorsooteatris toimunud emadepäevale pühendatud konverentsil «Ema ja laps» rääkis pereterapeut ja psühholoog Karmen Maikalu oma ettekandes «Kuidas peres rasketel aegadel üksteist toetada?», et kõige olulisem on lapsevanema toimetulek: kui lapsevanemal on raske, on ka lapsel raske.

«Oleme liikunud ühes kriisist teise, covidist sõjakriisi, meie pered on suure surve all. Sageli küsitakse, et mida siis teha? Kuidas saada hakkama?» kõneles Maikalu.

«Perekonnas on kõige esimene küsimus lapsevanema toimetulek. Lapsevanema seisund mõjutab last – õnnelikul lapsevanemal on õnnelikud lapsed. Lapsed märkavad oma vanemate muret ja stressi rohkem, kui me oskame arvata. Kui ma lapsevanemana olen raskes seisus, siis ma pean teadvustama, mis minuga toimub ja miks. Oluline on, et saaksime aru, mis meid ärritab.»

Maikalu sõnul kipuvad eestlased endiselt jääma oma muredega üksi ning vaikima. «Me ei julge abi küsida ega ennast avada. Me ei tohi jääda oma kapslisse, peame leidma inimese, kes kuulab ja mõistab.»

Karmen Maikalu. FOTO:
Karmen Maikalu. FOTO: Foto: Erakogu

«Tänasel päeval tuleb piirata uudiste lugemist, me oleme ennast uudistega üle ujutanud,» rääkis Maikalu. «Inimesed ei tule toime, kui kõike on liiga palju. Kõige olulisemad märksõnad on söömine, magamine, liigutamine. Kui inimesel on palju stressi, siis baasvajaduste katmine on kõige olulisem.»

Samuti soovitab psühholoog planeerida positiivseid elamusi, kuigi see võib tunduda raske. «Kui peres on kriisisituatsioonid, on raske hakata midagi toredat tegema, see peab olema teadlik ettevõtmine. Tuleb teadlikult planeerida positiivseid elamusi. Me ei tohi olla ainult negatiivsuse sees.»

Laste puhul tuleb Maikalu sõnul kindlasti tähele panna äkilisi muutusi. «Kui rõõmus laps muutub kinniseks, kui tagasihoidlik laps muutub väljakutsuvaks, kui tekivad õpiraskused. Kui midagi käitumises muutub, tuleb välja uurida, milles on põhjus. Kui laps sageli nutab, muretseb pidevalt, ei suhtle sõpradega või räägib enesetapust, siis see on riskikäitumine. Massiline probleem on enesevigastamine – Eestis on kolmandik lapsi ennast ise tahtlikult vigastanud.»

«Olen näinud lapsi, kellel terve keha on ära lõigutud,» ütles Maikalu. «See pole manipuleerimine või silmapaistmine. Ennast lõigub ainult õnnetu laps, õnnelik laps nii ei tee. Suhe lapse ja lapsevanema vahel peab olema usalduslik, parimal juhul mõlema vanemaga. Usalduslikuma suhtega lapsed kogevad vähem kiusamist ja kiusavad ise vähem. Lapsevanemana peame sinna panustama. Kindlasti tuleb lapsi kuulata. Hea kuulamise võti on, kui vanem ei sega lapsele vahele. Ära hakka kohe lapsele nõu andma, ära jaga oma kogemusi ja ära pisenda tema muresid, ole hinnanguvaba kirjeldaja-peegeldaja.»

Maikalu soovitab tänases sõjasituatsioonis säilitada igapäevane rutiin. «Kui pereelus on palju stressi, kipuvad tavapärased tegevused paigast minema. Regulaarne koos veedetud aeg on oluline! Tehke koos midagi füüsilist! Küsi, mida toredat laps tahaks koos teha. Füüsiline kontakt annab turvalisust: kallistused, kõrvuti istumised, silitused. Leia moodus positiivseks füüsiliseks kontaktiks.»

«Sõjateemade puhul tuleb lastega sellest siiski rääkida,» märkis Maikalu. «Lapsed näevad ja kuulevad rohkem, kui me arvata oskame. Lapsed on vägagi kursis – isegi esimese klassi lapsed arutavad, kuhu minna tuumapommi eest peitu. Väiksematel on vaja ligipääsu uudistele piirata. Meil on vaja lastele öelda, et meil on turvaline, me saame hakkama. Õpeta lapsele toimetulekut, mida ta saaks teha, kui tal tulevad pahad mõtted. Lapsel peavad olema toimetulekuoskused. Abi saab PREP paarisuhtekoolitusest, veebilehelt www.peaasi.ee, www.tarkvanem.ee. Ärge häbenege psühholoogi poole pöörduda,» lisas Maikalu.

Konverentsil võtsid sõna psühholoog ja dirigent Urve Uusberg, poliitik Toomas Varek, psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu, Tallinna Toomkooli direktriss Egle Viilma, endine sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, SA Väärtustades Elu projektijuht Cornelia Kangur, Siiri ja Liisa Oviir. Paneeldiskussioonis osalesid kirjanik ja kunstnik Maarja Undusk, riigikogu liige ja näitleja Raivo E. Tamm, ajakirjanik Nils Niitra, ajakirjanik Anna-Maria Veidemann-Makko. Konverentsi modereeris Hannes Hermaküla.

Märksõnad
Tagasi üles