Soome siilid kannavad antibiootikumitundetuid baktereid

Teadlaste sõnul pole põhjust siile kartma hakata. Küll aga on põhjust juba praegu madal anum värske joogiveega aeda viia. Foto: pexels/pixabay

Siilide antibiootikumide suhtes tundetud bakterid tekkisid 200 aastat tagasi.

Sellel ajal, kui te neid ridu loete, on Lissabonis lõppenud Euroopa kliinilise mikrobioloogia ja nakkushaiguste kongress, kus ka siilide ja inimeste ühiseid mikroobe käsitletakse. Lühendi MRSA taga peitub tegelikult metitsilliiniresistentne bakter Staphylococcus aureus ehk stafülokoki tüvi, mis ei ole tundlik paljudele antibiootikumidele ehk siis seda nakkust on üliraske välja ravida. Üks ohtlikest MRSA tüvedest levib praegu massiliselt Põhjamaade ja Soome haiglates ja mugav oleks selles ju siile süüdistada. Kuid siin on mitu “aga”. Cambridge ülikoolis tehtud ja ajakirjas Nature avaldatud uuringud ütlevad, et siilide MRSA on tekkinud 200 aastat tagasi ehk palju enne seda aega, kus inimene antibiootikumide ettevaatamatu ülekasutusega tänapäevase ulatusega probleemid tekitas. Siilidel on MRSA tekitajaks seen Trichophyton erinacei, mis tekitas oma antibiootikumi võitluses stafülokokiga eluruumi eest siili nahal. Stafülokok õppis aga seene antibiootikumiga hakkama saama. Nii nad üksteist tasakaalus hoiavadki.

Probleem pole selles, et looduses on antibiootikumidele vastupidavad bakterid erinevatel liikidel kuigivõrd levinud. Probleem on selles, et me vaesestame elurikkust nii enda ümber kui enda sees plastide, põllumajandusmürkide, metsaraiumisega, asfaldilaotamisega ja muuga. See vaesestamine toobki kaasa haigused, sest üheülbalises ning rikutud loodusliku tasakaaluga maailmas saavadki paljud haigused paremini levida.