T, 5.07.2022

Töötaja vaimne tervis kui ettevõtte hinnalisim ressurss

Andres Vaher
Töötaja vaimne tervis kui ettevõtte hinnalisim ressurss
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Üha muutuvates töökeskkonna tingimustes jõuab aina enamate ettevõtjateni arusaam, et meeskonna tervisesse panustamine aitab kaasa ka äri õnnestumisele.

Kuna sageli veedavad inimesed tööl rohkem aega kui kodus, kõneleb Oslo Ülikooli psühholoogiaprofessor Arne Holte töötaja vaimsest heaolust kui ettevõtte kõige tähtsamast ressursist. «Kui töötaja vaimne tervis on halvenenud, kannatab kohe ka kõik muu – suhted töökaaslastega, tööhoog, produktiivsus jne,» selgitab üle 200 teadusartikli avaldanud Holte.

«Mõeldes töö tulemuslikkusele, on vaimne tervis füüsilisest veelgi olulisem,» lausub Holte. Samas toob ta välja, et füüsiline aktiivsus on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid võimalusi, millega saab tagada vaimset tasakaalu.

Kõrged ootused, vähene sotsiaalne tugi, tunnustus ja kontroll oma töövoo üle – need on vaid mõned ohukohad, mis Holte sõnul takistavad pikemas perspektiivis töö tegemist ning tekitavad ärevust või depressiooni. «Juhtimisstiil on tegur, mida kindlasti ei tohi alahinnata. Kui alluv tunneb, et saab juhiga oma tööülesannetest vabalt rääkida, tagab see ka üldise suhtluse kõrge kvaliteedi ning töötaja tunneb end tunduvalt kindlamalt.»

Otsige ja looge võimalusi töö ajal liikumiseks

Vaimse ja füüsilise tervise heaolu on omavahel otseses seoses, ütleb Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori juhataja Merike Kull ning viitab mitmele uuringule, mis tõendavad, kuidas füüsiline aktiivsus aitab kaasa vaimse võimekuse paranemisele.

Samamoodi on teada, et koroonaperioodi mõjul suurenes kordades õpilaste ekraani ees veedetud ja vähenes liikumisele kulutatud aeg. «Olen üpris veendunud, et sama saab välja tuua täiskasvanute juures,» nendib Kull murelikult.

Ta soovitab tööandjatel sügavalt järele mõelda, kui soositud on inimestele liikumise võimaldamine ning jagab mõned näpunäited: tasub nuputada, kuidas asetada kontoris printerid, prügikastid, kohvimasinad ja muud seadmed nii et kõik poleks kohe käe-jala juures. Samuti oleks hea, kui töötaja saab lõunapausi ajal vähemalt söömise ajaks kontorilaua juurest lahkuda, veel parem, kui tal avaneb aeg-ajalt võimalusi käia mõtteid kontorist väljas kogumas. Üha suurema levikuga on nn. kõnnikoosolekud. «Kõige olulisem on vähendada pikaaegset ühes asendis istumist,» põhjendab Kull.

Parem tervis kui meeskonna ühine eesmärk

Terviklikku töökeskkonda luues ei saa unustada inimestevahelisi suhteid ja kuuluvustunnet. «Omavahel suheldes ja koos tegutsedes jõuatakse tervislike eluviiside juurde,» rõhutab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste professor Triin Vihalemm sotsiaalse tervise olulisust. Parem tervis saabki olla töökollektiivi ühine eesmärk, mille abil kasvatada kogukonnatunnet ja igaühe heaolu.

Vihalemm tervitab seejuures Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City kogukondlikku kontseptsiooni, kus üheskoos tegutsemas erinevate valdkondade ettevõtted ja igapäevaselt kohtuvad täiesti võõrad inimesed. «Erinevate kriiside ja distantsitöö mõjul tunnevad inimesed üha teravamat puudust vahetust suhtlusest, olgu see kas või põgus – tervitustest, naeratustest ja tunnustavatest noogutustest,» selgitab ta.

Tervisekonverents pakub lahedusi

Ülemiste Cityt arendava Mainor AS-i juhatuse esimehe Kadi Pärnitsa sõnul ei ole enam saladus, et ettevõtted tunnevad üha suuremat huvi talentide tervise eest hoolitsemisel ja näevad targalt tervisesse investeerimises suurt väärtust.

«Hiljutisest uuringust koostöös Tartu Ülikooliga tuli välja, et Ülemiste Citys töötavate inimeste tööst haaratus on ülejäänud Eestiga võrreldes neli korda kõrgem. Kuidas aga on mõned meeskonnad, ettevõtted ja keskkonnad teistest edukamad ja mida teistel oleks neilt õppida?» küsib Pärnits ja viitab 2. juunil Ülemiste Citys peetavale tervisekonverentsile, kus neile teemadele praktilisi lahendusi otsitakse.

«Kunagi plaanisime alustada linnakus terviseteenuste pakkumist kahe perearstiga, millest tänaseks on kasvanud 250 spetsialistiga tervisemaja. Paari aasta pärast on siin meie kogukonna tervise eest hoolt kandmas juba üle 650 tervisespetsialisti,» märgib Pärnits.

Märksõnad
Tagasi üles