Naise sisekõrva lõksu jäänud õhumullid põhjustasid tugeva pearingluse ja ta vajas operatsiooni.
Probleem õhuga: peapöörituse ja kuulmislanguse taga oli jahmatav põhjus
Ajakirjas JAMA Otolaryngology–Head & Neck Surgery avaldatud juhtumiaruande kohaselt läks 51-aastane naine arsti juurde pärast seda, kui ta koges kummalist keerlevat tunnet umbes 24 tundi. Lisaks tundele, nagu ruum tema ümber pöörleks, teatas naine, et ta tundis paremas kõrvas ebaharilikku ummistust või survet ning tal esines ka parempoolne kuulmislangus.
Arstid uurisid ta paremat kõrva, kuid nad ei tuvastanud midagi iseäralikku. Seejärel viis meeskond läbi süsteemse peapöörituse vertiigo testi, mida nimetatakse Dix-Hallpike'i testiks, ja leidis, et patsiendil ilmnesid tõmblevad silmaliigutused, mida sageli sellise pearinglusega seostatakse.
Esialgseks raviks määrati harjutus, mille eesmärk oli ravida üht kõige levinumat vertiigo vormi, mida tuntakse kui healoomulist asendivertiigot (BPPV). Johns Hopkinsi haigla andmetel tekib see seisund siis, kui sisekõrvas oleva endolümfi liikumine, mis aitab ajul tuvastada pea orientatsiooni, saab häiritud sinna sattunud poolringkanalite rakkude degeneratsioonist tekkinud detriidikämbukeste «kristallide» poolt. Epley manöövriks nimetatud harjutusega saab kristallikesed suunata õigesse koha tagasi, kuid naise puhul sellest abi ei olnud.
Patsiendi sümptomid süvenesid mitme päeva jooksul, nii et arstid viisid läbi järelkontrolli, mis hõlmas kuulmekäiku ümbritseva parema oimuluu skaneerimist. See paljastas sisekõrva mitmetesse struktuuridesse kinni jäänud õhumulle. Autorid ütlesid, et sisekõrva kinni jäänud õhk võib põhjustada kuulmislanguse sümptomeid ja «kõrva täitunud tunnet» ning pearinglust.
Vastavalt 2021. aasta ülevaatele, mis avaldati ajakirjas European Archives of Oto-Rhino-Laryngology, tekib seisund kõige sagedamini pärast peatraumat, kõrvaoperatsiooni või koljuluumurdu. Naise juhtum oli aga ebatavaline selle poolest, et tal ei olnud traumaatilist peavigastust ega varasemat kõrvaoperatsiooni, teatasid tema arstid.
Töörühm väitis, et mingil moel võis tekkida rebend õhukesse membraani, mis eraldab õhuga täidetud keskkõrva vedelikuga täidetud sisekõrvast. Patsiendi sümptomid ei leevenenud nädala jooksul, mistõttu otsustasid arstid teha kirurgilise protseduuri, et eeldatavasti kahjustatud membraani koeimplantaadiga parandada.
Operatsioon osutus tõhusaks. Varsti pärast operatsiooni toimunud järelkontrollil teatas patsient kõigi sümptomite paranemisest. Kaks kuud hiljem oli tema kuulmine täielikult taastunud ja kompuutertomograafia kinnitas, et sisekõrva polnud jäänud õhumulle.