Tuvastati ravi, mis vähendab dementsusriski levinud südameprobleemiga inimestel

Inimene saab elustiili parandamisega mõjutada arütmia esinemist. Foto: Shutterstock

 

Kodade virvendusarütmia on isheemilise insuldi riskitegur. On rohkelt andmeid, et virvendusarütmiaga patsientidel kaasuvad sageli kognitiivsed häired, ka neil, kes pole insulti põdenud. Teadlased uurisid, kas antikoagulantravi rakendamisega on võimalik peale insuldiriski vähendamise mõjutada ka dementsuse riski, vahendab Eesti Arst.

Austraalias korraldatud uuringus jälgiti keskmiselt 3,7 aasta jooksul 18 813 esmaselt diagnoositud kodade virvendusarütmiaga patsienti keskmises vanuses 71,9 aastat, neist 47,1 protsenti olid naised. Suukaudne ravi antikoagulantidega määrati 11 429 patsiendile.

Jälgimisperioodi jooksul diagnoositi dementsus 425 vaatlusalusel. Võrreldes patsientidega, kellele ei määratud antikoagulante, oli suukaudsete antikoagulantidega ravitud patsientidel oluliselt väiksem dementsuse kujunemise risk. Suukaudsete antikoagulantide klasse võrreldes ilmnes, et otsesed suukaudsed antikoagulandid (neist sagedamini kasutatavad dabigatraan, rivaroksabaan, apiksabaan) vähendavad dementsust võrreldes varfariiniga 50 protsendi võrra. Antikoagulantravi mitte saanud patsientidel ja varfariiniga ravitud patsientidel oli ühesugune dementsuse risk.

Uuringu tulemustest lähtudes soovitavad autorid kodade virvendusarütmiaga patsientidele varfariini asemel otseseid suukaudseid antikoagulante, et vähendada lisaks insuldiriskile ka dementsuse kujunemise riski.