N, 6.10.2022

Kas koolide sulgemine oli õigustatud?

Aleksander Laane
, ajakirjanik
Kas koolide sulgemine oli õigustatud?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Uuringu juht ja Georgia tehnoloogiainstituudi professor  Pinar Keskinocak
Uuringu juht ja Georgia tehnoloogiainstituudi professor Pinar Keskinocak Foto: Georgia Tech

Selle üle, kas koroonapandeemia erinevatel etappidel oli vaja koole sulgeda või mitte, on vaieldud nõrkemiseni. Nüüd võimaldab kogutud andmete maht võrrelda erinevate lähenemiste mõju.

Mis juhtuks siis, kui peale haiguspuhangut kõik koolid tavapäraselt avada? Georgia tehnoloogiainstituudi ja Emory ülikooli teadlased mängisid nüüdseks kogunenud andmetega läbi erinevad lahendusvariandid. Tõsi on, et kõik andmed käivad 2020. aasta (veebruar kuni november) kohta, kui olukord oli tänasest oluliselt erinev – levisid teised tüved, polnud veel ravimeid ega vaktsiine.

Teadlased mängisid arvutisimulatsiooniga läbi viis erinevat koolide taasavamise mudelit ja vaatasid, kuidas see kajastuks nii laste kui täiskasvanute nakatumises, haiglaravi vajaduses ja surmajuhtumites. Kõige tõhusamaks osutus koolide hoidmine ainult distantsõppel – see vähendas nakatumist elanike seas 13 protsenti võrreldes koolide täieliku avamisega tavapärasele õppele, mis oleks põhjustanud kõige suurema nakkumiste, haiglaravijuhtude ja surmade arvu kogu osariigis.

Kuid üsna tõhusaks haiguskoormuse vähendajaks – 9 kuni 11 protsenti – osutusid ka erinevad hübriidvormid – näiteks sellised, kus pooled õpilased käiks koolimajas esmaspäeval ja kolmapäeval ning teine pool õpilasi teisipäeval ja neljapäeval.

Ka andis häid tulemusi see, kui koolis käiks kohal vaid kuni 9-aastased lapsed või kui ka nemad käiks kohal vaheldumisi ja kindlatel nädalapäevadel. Teadlased pakuvad välja, et ilmselt oleks erinevatel hübriidmudelitel olnud kõige parem mõju, kui arvestada ka õppe kvaliteeti, vaimset tervist ja mõju kogu ühiskonnale ehk siis sotsiaalset hinda. Kaks lisatingimust oli samuti uuringusse sisse kirjutatud – täielik maskikohustus ja kõigi nende laste kojujäämine, kes nakkusega kokku puutusid.

Absoluutarvudes oleks Georgia osariigi peale vahe parima ja halvima lahenduse vahel 700 kuni 1000 surmajuhtumi suurusjärgus.

Tänasel päeval tundub see ehk takkajärgi tarkusena, sest olukord on ravimite, vaktsiinide ja uute tüvede tulekuga muutunud, kuid üsna suure tõenäosusega saab väita, et see pole viimane laialt leviv tundmatu nakkushaiguse puhang.

Uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas BMC Public Health.

Märksõnad
Tagasi üles