Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaksid geneetikapõhised terviseandmed jõudma Eesti tervishoiusüsteemi juba lähiaastatel, mis aitab haigusi tulemuslikumalt ennetada ja efektiivsemalt ravida.
Personaalmeditsiin pakub patsiendile paremaid ravimivalikuid
Tartu Ülikooli proviisoritudeng Hanna-Helen Hamelberg ütles, et paljud inimesed ei teagi, et Eestis on näiteks vereprooviga võimalik hinnata antidepressantide efektiivsust ja võimalikke kõrvaltoimete tekkimist. «Teades geneetilisi faktoreid, mis mõjutavad ravimi toimet, aitab see suurendada nii ravimite efektiivsust kui vältida ebasobivaid kõrvaltoimeid. Geenide ja ravimite omavahelise mõju hindamine on ajas üha olulisem. Keerulisematel juhtudel tuleks olemasolevaid võimalusi ka praktikas enam rakendada, et tõsta ravitulemuslikkust ning läbi selle toetada paremini inimeste tervist,» kõneles Hamelberg.
Praegusel ajal mõne terviseprobleemiga arsti juurde minnes määratakse ravi vastavalt kehtivatele ravijuhistele. Ravimi toime siiski inimestel varieerub ning sageli võib sobiva antidepressandi või vererõhuravimi leidmiseks kuluda kuid või aastaid. Personaalmeditsiini eesmärk on kõiki neid probleeme ennetada ja leida igale inimesele võimalikult individuaalne ennetus- või raviplaan. Selleks analüüsitakse inimese geeniandmeid koos keskkonna-, tervisekäitumise ja terviseandmetega.
Geenide rolli ravi puhul uuritakse hetkel Tartu Ülikooli geenidoonorluse projekti raames. Teine proviisoritudeng Liisi Emilia Eermann selgitas, et see aitab määrata, kui tihti patsient peaks arsti juures käima, millised ravimeetodid talle sobivad, millest hoiduma peaks ning millistele haigustele on patsiendil eelsoodumus. «Nii muutuks diagnostikaprotsess lihtsamaks, ravi tõhusamaks ning ka patsiendi ja arstide elu mugavamaks,» lausus ta.
Eermann selgitas, et farmakogenoomika põhjal on võimalik uurida, kuidas inimeste geenid mõjutavad ravimite toimet. «Seda saab kasutada selleks, et teada saada, kas ravim on patsiendi jaoks tõhus, milline võiks olla parim annus ja kas ravim võib tekitada tõsiseid kõrvalmõjusid. Näiteks Kanadas suudeti geenitestide põhjal depressiooniravi muuta efektiivsemaks ja kulutõhusamaks,» ütles Eermann. «Kuigi farmakogeneetika abil ei saa ennetada iga ravimi kõrvaltoimet, saab geneetilise testimisega vältida nende peamisi põhjuseid – sobimatu ravimi määramine, vale annustamine ja negatiivsed ravimite koostoimed.»
Eermann lisas, et meditsiinis kehtib reegel «Üks suurus ei sobi kõigile», sest ka indiviidi kõige väiksemad geneetilised variatsioonid mõjutavad ravitulemuslikkust. «Eestis on olemas ligi 20 protsendi elanikkonna genoomiandmetest. Lisaks on hästi arenenud e-tervise infosüsteem. See loob head eeldused andmete tervik kasutamiseks, mis aitab kaasa tõhusate ravi- ja ennetusotsuste tegemisel ning üleüldisele personaalmeditsiini arengule.»