Nüüd ka Eestis: uue põlvkonna lasertehnoloogia lubab neerukivid tolmustada

Dr Leonhard Kukk ütleb, et neerukivipatsiendi esimesed sümptomid on ägedad hoovalud, põhiliselt küljes või seljal, sõltuvalt sellest, kummal poolel neerus kivi on. Valu kiirgub tihtilugu ka kubemesse. Foto: Erakogu

Esimese meditsiiniasutusena Eestis alustab Confido neerukivide ravi uue põlvkonna tehnoloogiaga — thulium fiiber laseriga (TFL), millega saab kivid neerudes ja kuseteedes endoskoopiliselt tolmustada, mitte lihtsalt väiksemateks tükkideks purustada. Nii on ka kivijääkide organismist väljatulek lihtsam ja valutum ning protseduur ise efektiivsem, rääkis Confido kirurgiakliikniku juht ja praktiseeriv uroloog dr Leonhard Kukk.

Dr Kuke sõnul saab tipptehnoloogiasse investeerinud Confido nüüd omalt poolt kaasa aidata, et neerukivihaigete jaoks lahendada koroonapandeemia tõttu kuhjunud ravivõlga ja lühendada järjekorda plaanilistele protseduuridele. «Oleme juba mõnda aega kasutanud testaparaate neerukivide lõhkumiseks uue põlvkonna laseriga ja nüüd oleme ostnud ka Eesti kaasaegseima Thulium-laseri selleks,» märkis oktoobrist Confidos töötav kogenud uroloog, kes on varem ligi kaks aastakümmet Põhja-Eesti regionaalhaigla kirurgiakliinikut juhatanud ning PERHis uroloog-ülemarstina töötanud.

Uus tehnoloogia töötab tema sõnul põhimõttel, et palju väiksema energiakuluga, väiksemal sagedusel ja väiksema jõuga džaulides saadakse efektiivsem tulemus. Protseduuri eesmärk on kivid ülemistes kuseteedes tolmustada, mitte ainult fragmenteerida tükkideks. «Tolmuna tuleb see kuseteedest lihtsamalt ja patsiendi jaoks mittevalulikult välja, mis tähendab, et vähem on tüsistusi ja kõrvamõjusid,» rääkis dr Kukk.

Eestis avastatakse keskmiselt üle 1000 neerukivihaige aastas

Leonhard Kuke sõnul on uroloogia valdkonnas viimasel ajal toimunud suur areng, paljud asjad on võimalik ära teha päevakirurgiliselt ja mõnel juhul isegi ambulatoorse protseduurina. «Kui ei ole varasemaid komplikatsioone, siis nende patsientidega on lihtne, tehakse protseduur ära ja inimene saab samal päeval juba koju,» selgitas ta.

Neerukivihaigused puudutavad keskmiselt 1000-1500 Eesti inimest aastas. Ametliku statistika viimane seis on Kuke sõnul olemas 2020. aasta kohta, mil Eestis raviti 1270 ülemiste kuseteede (neeru- ja kusejuhakivid) kividega haiget. «Lasertehnoloogia arengud ja kättesaadavus neerukivitõve haigete ravis Eestis on meil võimaldanud enam kasutada minimaalinvasiivseid ravimeetodeid ning lahtiste operatsioonide osakaal praktiliselt nulli langenud, viimati teostati alla 10 lahtise operatsiooni aastas.» Dr. Kuke sõnul kasutatakse lahtist operatsiooni vaid väga tüsistunud juhtudel, mis on seotud neerukoe hävimisega ja toimub kahjustatud neeru eemaldamine.

Ülemiste kuseteede kivide raviks kasutatakse tänapäeval põhiliselt kehavälist kivipurustust lööklainega (ESWL), läbi naha neeru punkteeritud avause kaudu kivi purustust (PCNL) või läbi loomulike avauste endoskoopilist kivi purustus laseriga (URSL ja RIRS). Viimane on nüüdseks enamlevinud. Otsuse, milline viis raviks sobib, langetab arst ja see oleneb kivi suurusest, täpsest paiknemisest ja iseloomust ning sellest kui palju protseduur aega võtab. «URSL ja RIRS puhul on tähtis, et laserprotseduuri käigus ei läheks temperatuur ega rõhk neeruõõnes või kusejuhas liiga suureks, mis võiks ümbritsevaid kudesid kahjustada ja selles osas on uue põlvkonna tehnoloogia selgelt varasemast üle,» märkis ta.

Kuidas ära tunda, et valu põhjuseks on just neerukivid?

Mis on neerukivipatsiendi esimesed sümptomid? Dr Kuke sõnul tekivad ägedad hoovalud, põhiliselt küljes või seljal, sõltuvalt sellest, kummal poolel neerus kivi on. «See valu kiirgub tihtilugu ka kubemesse. Sagenenud kusemine, valulikkus seejuures ning isegi verd võib uriinis olla. Hoovalud on krambi moodi ja sellega võib kaasneda iiveldus ning oksendamine,» selgitab ta.

Esmase valu vaigistamiseks kasutatakse spasmolüütikume ehk vastavaid ravimeid, mida süstitakse. Erakorralise situatsiooni korral, kui on tugev pais neerus ja väga tugev valu, millega tihti kaasneb ka palavik, pannakse nefrostoom ehk siis ultraheli kontrolli all punkteeritakse neeruõõnt ja pannakse sinna dreen sisse, et tagada uriini vaba äravool ummistunud neerust, kuniks põletiku alla saab.

Kivide tekkeni võivad viia ainevahetushäired

Kivide avastamiseni jõutakse kas patsiendi valude põhjust otsides või siis juhuslikult terviseuuringute käigus. Diagnoosivahendeid on Kuke sõnul sisuliselt ainult kaks – ultraheli ja kompuuterdiagnostika. «Ultraheli uuringut korraldatakse täna päris tihti ka juba perearstide poolt, olenevalt patsiendi kaebustest — näiteks seljavalude puhul. Kui selle käigus jääb õhku kahtlus, siis järgneb kompuuteruuring, millega saab määrata võimaliku kivi täpse paiknemise, suuruse ja tiheduse, mis aitab uroloogil valida sobivaima ravimeetodi,» selgitas ta.

Dr Kukk tõdeb, et alati pole ka protseduuri vaja ette võtta. «Üldjuhul tulevad kuni 4-5 mm läbimõõduga kivid ikkagi ise välja – pole suuremat mõtet protseduuri ette võtta, sest igasugune protseduuriga kaasnev risk on suurem kui selle kivi iseenesliku väljatulemisega kaasnev ebamugavus. Pärast protseduuri võivad kuseteed veel mitu päeva ärritatud olla ja sellega kaasneb valu urineerimisel.»

Kui aga patsiendil kaebusi veel ei olegi, kuid uuringute käigus on juhuleiuna tuvastatud mõni suuremapoolne kivi, saab vajadusel niiöelda ennetava meetmena seda tolmustada. «Tuleb vaadata, kas on esmakordne kivi või korduvad kivid. Ja kui on nooremapoolse inimesega tegu, siis peab uurima, kas tal on mingid ainevahetushäired, mis on tingitud elektrolüütide tasakaaluhäirest või kõrvalkilpnäärme funktsioonihäirest.»