Mida kujutab endast tõbi, mida spekulatsioonide kohaselt põeb Venemaa president

Venemaa president Vladimir Putin (vasakul) kohtus 21. aprillil Moskvas Kremlis kaitseminister Sergei Šoiguga. Tema olek tekitas kogu maailmas hulga spekulatsioone. Foto: Mikhail Klimentyev/kremlin Pool/zumapress.com/Scanpix

Moskva riikliku rahvusvaheliste suhete instituudi endine ajaloolane professor Valeri Solovei väitis 2020. aasta novembris, et Putinil võib olla Parkinsoni tõbi. Kuigi toona lükkas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väite tagasi, nimetades seda «absoluutseks jamaks», kerkis teema päevakorda, kui meedias hakkas levima video Putini kohtumisest Sergei Šoiguga.

Venemaa presidendi asend – sügavalt tooli vajunud ja kramplikult lauast kinni hoidev – andis hoogu uutele spekulatsioonidele. Nähes videot meeste kohtumisest, säutsus endine Suurbritannia parlamendi liige Louise Mensch: «PS, ma teatasin, et Vladimir Putinil on Parkinsoni tõbi ja siin võite näha teda lauda pigistamas, et värisevat kätt näha ei oleks, aga ta ei suuda peatada jala liikumist.»

Mis on Parkinsoni tõbi

Eesti Parkinsoniliidu kirjelduse järgi on see levinud neuroloogiline haigus. Parkinsoni tõbe peetakse vanemate inimeste haiguseks, sest 90 protsenti haigetest on vanemad kui 60 aastat. Siiani ei ole maailmas ühtseid seisukohti, miks Parkinsoni tõbi tekib.

Tegemist on kesknärvisüsteemi haigusega, mille peamisteks vaevusteks on käte ja jalgade värin ning liigutuste aeglasemaks ja kohmakamaks muutumine. Selle tulemusel muutub kogu igapäevaelu aeglasemaks, sammud lühemaks ning rääkimine ja kirjutamine raskemaks.