Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Astmat hoiab kontrolli all regulaarne ravi ja teadlikkus sellest haigusest

Copy
Astma on hüperreaktiivsusega kulgev krooniline hingamisteede põletikuline haigus
Astma on hüperreaktiivsusega kulgev krooniline hingamisteede põletikuline haigus Foto: Shutterstock

Täna, 3. mail tähistataval rahvusvahelisel astmapäeval panevad kopsuarstid haigetele südamele, et kuigi astmat pole võimalik välja ravida, on seda adekvaatse raviga võimalik kontrolli all hoida ning täisväärtuslikku elu elada. Peamiselt lünkade tõttu astma käsitluses sattus 2021. aastal astma tõttu erakorralise meditsiini osakonda Eestis pea 700 astmapatsienti.

Haigekassa analüütika osakonna andmetel oli Eestis möödunud aastal ligi 49 000 astmapatsienti. Neist vältimatu ravi vajadusega on 768 patsienti ning pulmonoloogi või allergoloog-immonoloogi vastuvõtul käis ligi 14 000 inimest.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloog ja Kopsuarstide Seltsi juhatuse liige dr Pille Mukk ütles, et astma ravis on esmatähtsad haiguse varajane äratundmine ning aru saamine haiguse olemusest ja astma optimaalsest ravist.

«Kui võrrelda tänast olukorda 10 või 15 aasta taguse olukorraga, siis astma ravivõimalused ja patsientide elukvaliteet on kui öö ja päev. Eestis on innovaatilised astmaravimid lihtsasti kättesaadavad ning patsiendipoolse hea ravisoostumusega on võimalik haigust kontrolli all hoida,» sõnas dr Pille Mukk.

«Ravi kontrolli all hoidmine ongi astma puhul võtmesõnaks. See on eesmärk, mida astmapatsient endale seadma peaks, sest ravimitega on võimalik täisväärtuslikku elu elada,» selgitas pulmonoloog.

«Kuna põhiline osa astmaravimitest on inhalaatorid ehk sisse-hingatavad, on oluline, et patsiendil oleksid ka oskused nende ravimite korrapäraseks kasutamiseks. Nii vähendame patsientide jaoks riski sattuda olukorda, kus nad võivad vajada erakorralise meditsiini abi.»

Möödunud aastal sattus astma tõttu erakorralise meditsiini osakonda 694 patsienti. Patsientidele kirjutati aasta jooksul välja üle 271 000 astmaravimi retsepti.

Esmatasandil on astma diagnoosimises ja ravi juhtimises kõige suurem roll perearstidel ja -õdedel. Alates 2014. aastast on perearstidel kasutada ka esmatasandi astma käsitlusjuhis ning käesoleva aasta algusest on mõnes perearstikeskuses kasutusel ka tegevusjuhend pereõdedele astma diagnoosiga täiskasvanud patsientide jälgimiseks. Pereõde on astmapatsiendi esmane kontakt perearstikeskuses astmaravi korrigeerimiseks ja ülevaatamiseks, mistõttu aitab juhend vähendada haiglakoormust ning perearstide ja pulmonoloogide töökoormust.

Astmapatsient saab ise oma seisundit jälgida ja analüüsida ka astma kontrolltesti abil, mis on igaühele vabalt kättesaadav ning võtab aega vaid mõned minutid. Astma kontrolltest on teaduslikel alustel loodud astmat põdevatele inimestele, mis aitab patsientidel iseseisvalt anda hinnangut oma haiguse hetkeseisule ning vajadusel teha ka operatiivselt vajalikke ravimuutusi.

Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida iseloomustab õhupuudus ja hingeldus. Esmased «hiiliva alguse» tunnused võivad olla koormusel tekkiv õhupuudus ja hingeldus, aga ka pikaaegne ninakinnisus, õhu- ja temperatuurivahetusega tekkivad köhahood või siis ka lihtsalt märkamine, et tavapäraseid respiratoorseid viirushaiguseid põetakse pikemalt ehk sümptomid kestavad kaua.

Esimene rahvusvaheline astmapäev toimus 1998. aastal, mida tähistati rohkem kui 35 riigis. Iga aasta on osalus kasvanud ning tänaseks on rahvusvahelisest astmapäevast saanud maailma kõige olulisem päev astma olulisuse ja ravi teavitamiseks ja sellele tähelepanu pööramiseks.

Märksõnad

Tagasi üles