:format(webp)/nginx/o/2022/05/03/14525038t1h987d.jpg)
Tervisekassa on kaugteenuseid arendanud alates koroonakriisi esimesest lainest 2020. aasta kevadel. Siis aitasid telefoni teel või videosilla vahendusel tehtud vastuvõtud tuntavalt leevendada traditsiooniliste vastuvõttude katkemist eriarstiabis. Möödunud on kaks aastat ja praegu on fookuses videovastuvõtud, seda ka tavaolukorras. Kuidas on teenuseosutajad ja patsiendid uue normaalsusega kohanenud ja mis plaanid on tervisekassal veel varuks, selgitab arendusosakonna projektijuht Liis Kruus.
Miks on vaja tervishoius videovastuvõtte?
Meil kõigil on tuttavaid, kes elavad perega mõnes välisriigis. Eestisse jäänud vanavanematega suheldakse videokõne abil. Nii on võimalik vanavanematel näha lastelaste kasvamist ja tunda suuremat sidet lähedastega.
Video eelised telefoni või teksti ees tulevad mängu ka mujal valdkondades. Eesti tervishoius muutusid videokõned aktuaalseks 2020. aastal, kui koroonaviiruse esimese laine ajal lubati kaugvastuvõttude tegemine ja võrdsustati need nii tingimuste kui ka tasu mõttes kontaktvastuvõttudega. Kaugvastuvõtt tähendab patsiendi samaaegset suhtlust arsti või teise tervishoiuspetsialistiga telefoni, video või veebivestluse vahendusel.
Videovastuvõtu eeldused on turvaline tehnoloogiline platvorm ja privaatsus. Eelisteks aga näiteks see, et patsient saab osaleda videovastuvõtul kontorist teiste toimetuste vahepeal ega pea visiidiks arstikabinetti minema. Samuti on liikumisraskusega inimesel mugavam teha videokõne kodustes tingimustes. Nii säästetakse väärtuslikku aega. Videovastuvõtu põhiline erinevus kontaktvastuvõtust ongi niisiis vaid suhtluskanal.
Miks eelistada videovastuvõttu telefonikõnele?
Öeldakse, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Inimene omandab 55 protsenti informatsioonist silmadega. Nähes vestluspartneri miimikat, suudab inimene oluliselt paremini aru saada tema jutust. Arsti ja patsiendi puhul tähendab see paremat kontakti, mis on oluline usaldusliku ravisuhte tekkimiseks. Uuringutest selgub, et mida keerulisem on jututeema, seda olulisem on, et sõnum saabuks lisaks helile ka pildis. Telefonis uue raviskeemi selgitamine või uuringu vastuses ilmnenud patoloogilisest leiust teatamine ei paku patsiendile piisavalt tuge, mida ta selles olukorras vajab.
Ka arstile annab videopilt telefoni ees mitmeid eeliseid. Kõigepealt on ka arsti jaoks oluline hea kontakti saavutamine ja kindlus, et põhjalik selgitustöö jõuab inimeseni. Vestluspartneri noogutus või segadus näoilmes annab siin väärtuslikku lisainfot. Videokõne ajal on spetsialisti käed vabad dokumenteerimiseks ja inimesele saab samal ajal ka otsa vaadata. Lisaks on videovastuvõtu keskkonnas võimalik ekraani jagada ja inimesele tema uuringute vastuseid näidata, videoruumi chatis saab saata uuringueelseid teabelehti või viiteid lisalugemiseks.
Kuivõrd levinud on videovastuvõtud mujal maailmas?
Trend digilahendusi ja kaugteenuseid tervishoius laialdasemalt kasutusele võtta algas juba enne koroonaepideemiat. Viiruse tõttu on teenuste kasutuselevõtt kiirenenud ja paljud organisatsioonid leidnud võimalusi, kuidas tuua traditsioonilisi tervishoiuteenuseid patsientideni ka eritingimustes. Juhtivate organisatsioonide otsus rahastada kaugteenuseid Covid-19 ajal on andnud tõuke muudatuste rakendamiseks igapäevapraktikasse.
2021. aasta sügisel tehtud kokkuvõttest selgus, et kaugvastuvõtt on tänaseks Euroopa riikide tervishoiukorralduse täieõiguslik ja püsiv osa. See allub enamikus riikides samadele nõuetele, tingimustele ja rahastusele kui kontaktvastuvõtt. Digilahenduste kasutamise poolest eesrindlikumates riikides (näiteks Soomes, Rootsis ja Taanis) on videovastuvõtu osakaal kõigist kaugvastuvõttudest 12 protsenti. Ka Eestis oleme võtnud eesmärgiks videovastuvõttude osakaalu suurendamise. Samas võib riikide lõikes ka üksikuid erisusi märgata. Näiteks on Saksamaa ja Prantsusmaa otsustanud rahastada kaugvastuvõttudest ainult videovastuvõttu, pidades teenust sel viisil osutatuna kvaliteetsemaks ning ennetades telefonivastuvõttude järsku ja põhjendamatut kasvu. Venemaa on ülevaates kajastatud riikidest ainuke, kus kaugvastuvõttu veel seadustatud ei ole.
Mida näitab Eesti kaugvastuvõttude statistika?
Tervisekassa jälgib kaugteenuste osutamise statistikat meile laekuvate raviarvete järgi. 2021. aastal osutati eriarstiabis kokku ligi 300 000 kaugvastuvõttu. 2022. aasta esimese kolme kuuga on kaugvastuvõtte tehtud ligi 91 000 (telefoni teel ja videosilla vahendusel kokku). Neist 2,4 protsenti on toimunud video vahendusel. Aasta varem ehk 2021. aasta kolme esimese kuu jooksul oli videovastuvõttude osakaal kaugvastuvõttudest 0,4 protsenti. Kasvutrend on seega märgatav, kuid arenguruumi on veelgi.
Lisaks raviarvete statistikale kogume kord kvartalis tagasisidet teenust saanud inimestelt. Kaugvastuvõtt on üks esimesi tervisekassa teenuseid, kus regulaarne kasutajate tagasiside kogumine on oluline osa teenuse planeerimisest ja arendamisest. Igas kvartalis annab meile oma hinnangu ligi 1000 patsienti. Käesoleva aasta esimene tagasisideküsimustik saadeti välja märtsi lõpus ja siis küsiti tagasisidet aasta kolme esimese kuu jooksul toimunud kaugvastuvõttude kohta.
Selgus, et videovastuvõttudega oli rahul 94 protsenti küsitlusele vastanutest. Kõige kõrgem rahulolu oli dermatoveneroloogia erialal, kus kõik vastajad olid saadud teenusega väga rahul. Erialadel, kus rahulolu tase oli madalam, toodi põhjusteks lühikest aega ehk alla viie minuti kestev vastuvõtt, kontaktvastuvõtu võimaluse puudumine, aga ka eelnevalt kokku leppimata vastuvõtuaeg. Mõnevõrra kõrgemat rahulolu näitavad videovastuvõtul viibinud inimesed võrreldes telefonivastuvõttu kogenutega. Inimeste ootus videovastuvõtule saada on neli korda suurem kui praegune videovastuvõtu pakkumise võimekus. Järjest on tõusmas nende inimeste osakaal, kes ise avaldavad soovi kaugteenuseks. Ka rahvusvahelised uuringud näitavad, et mida enam on inimesed videovastuvõttu kogenud, seda enam kasutatakse seda võimalust ka edaspidi. See kehtib ka tervishoiutöötajate puhul.
Esmakordselt viis tervisekassa märtsi alguses läbi küsitluse ka eriarstiabi teenuseosutajate seas, et uurida töötajate kogemust videovastuvõttude tegemisel. Üle 75 protsendi vähemalt kord videovastuvõtu läbi viinud töötajatest hindasid oma kogemust hindega hea või väga hea. Kehvem oli videovastuvõtu kogemus üle 65-aastastel töötajatel. 82 protsenti vastanud tervishoiuspetsialistidest nõustus, et videovastuvõtul patsiendi tõstab võrreldes telefonivastuvõtuga kaugvastuvõtu kvaliteeti. Oluline on siin miimika ja žestide jälgimine. 75 protsenti videovastuvõtu läbi viinud töötajatest leidis, et uue lahendusega harjub kiiresti. Et aga töötajad oleksid enam huvitatud videovastuvõtu pakkumisest, arvas 60 protsenti neist, et tööandja võiks pakkuda mugavamat lahendust, vahendeid ja koolitusi videovastuvõtu läbiviimiseks.
Kuidas videovastuvõttu läbi viiakse ja mis eeldused peavad selle jaoks olema täidetud?
Arst hindab esmasel vastuvõtul, kas järgmiseks korraks plaanitud tegevused on sobivad selleks, et need teha video vahendusel. Näiteks kui korduval vastuvõtul on plaanis vahepealsete uuringute tulemuste põhjal kokku leppida järgnev raviplaan ja patsient täiendavat läbivaatust ei vaja, siis sobib videovastuvõtt hästi. Patsiendilt küsitakse, kas tal on olemas internetiühendusega arvuti või nutitelefon, mis videoühendust võimaldab.
Lisaks peab patsient hindama, kas tal on vastuvõtu ajaks olemas privaatne ruum, kus arstiga vestelda. Inimene võib alati videovastuvõtust keelduda ja paluda kohtumist siiski vanaviisi kabinetti kohale tulles. Kui aga kokkulepe järgneva videovastuvõtu suhtes on olemas, siis antakse patsiendile juhised videovastuvõtuga liitumiseks. Enamasti tähendab see meilile saadetud broneeringu kinnitust koos lingiga, millele vajutades kohtutakse spetsialistiga kokkulepitud ajal virtuaalses vastuvõturuumis.
Millistele erialadele videovastuvõtt sobib?
Videovastuvõtud on lubatud kõikidel erialadel, kui arst on hinnanud patsiendi tervisemure kaugteel käsitlemiseks sobivaks. Küll on aga mõnedel erialadel kaugteel lahendatavaid seisundeid enam kui teistel. 2022. aasta raviarvete esimese kolme kuu statistika põhjal järeldub, et psühhiaatria on endiselt kõige populaarsem kaugvastuvõtu, sh videovastuvõtu eriala, kus ligi 30 protsenti vastuvõtte tehakse kaugeteel ja 6,5 protsenti kaugvastuvõttudest osutatakse videosilla vahendusel. Järgnevad sisehaiguste erialad, nagu endokrinoloogia, gastroenteroloogia, reumatoloogia, pulmonoloogia, kardioloogia, nefroloogia jt, kus kaugvastuvõttu tihti kasutatakse. Ka neuroloogid ja dermatoveneroloogid saavad patsiente distantsilt aidata. Näiteks on nahaarstil võimalik videosilla kaudu või saadetud foto alusel hinnata, kas välja kirjutatud ravim sobib ja kas lööve või muu haigusseisund on kontrolli alla saadud. Kõige agaramad videovastuvõtu osutajad on aga tervishoiu tugispetsialistid. 2022. aasta märtsis osutasid psühholoogid 32 protsenti kaugvastuvõttudest video teel. Tegevusterapeutidel, füsioterapeutidel ja logopeedidel ongi kaugvastuvõtu tegemine lubatud ainult video teel.
Mis on tervisekassa edasised plaanid videovastuvõttude arendamisel?
Usume tervisekassas, et videovastuvõtt on parim kaugvastuvõtu viis. Videovastuvõtu toetamiseks loodi tervishoiuteenuse osutajatele juba 2021. aastal tulemustasu võimalus. 2022. aasta alguses tulemustasu kahekordistus ja nüüd on teenuseosutajal ühes kuus võimalus saada konkreetsel erialal läbi viidud videovastuvõttude eest lisaks tavapärastele vastuvõtutasudele kuni 6400 eurot tulemustasu.
Samuti julgustame avalike kampaaniate abil inimesi ka ise aktiivsemalt videovastuvõttu küsima. Esimese sellise kampaania tegime eelmise aasta lõpus, äsja lõppes teine sarnane kampaania. Samuti jätkame kaugvastuvõtu saajatelt tagasiside küsimisega, mis annab meile väga olulise arusaamise inimeste ootustest ja vajadustest, millest lähtuvalt olemasolevate teenuste kvaliteeti tõsta ja uusi arendusi planeerida.
Kuhu suunduvad ülejäänud kaugteenused?
Lisaks kaugvastuvõttudele tegeleb tervisekassa laiemalt ka teiste kaugteenuste arendamisega. Olulise suunana on kaugvastuvõtu kõrvale kerkinud kaugmonitooring, mis olemuselt tähendab inimese terviseseisundi jälgimist distantsilt turvalise tehnilise lahenduse abil. Psoriaasipatsiendi ja onkoloogilise haige kaugmonitooringut katsetatakse esimeste näidisprojektidena 2022. aasta kaugteenuste näidisprojektide konkursil. Väga suur potentsiaal on kaugteenustel ja eriti just terviseseisundi eelhindamistõimaldavatel lahendustel esmatasandil. Patsient saab turvalise lahenduse kaudu oma perearstiga ühendust võtta ja kirjeldada mugavalt oma pöördumise põhjust. Perearstikeskus otsustab saabunud info alusel sekkumise viisi. Sellised lahendused võimaldavad perearstikeskuse töötajatel keskenduda rohkem ravitööle.
Olulise suunana on esile kerkimas ka patsiendile mõeldud digilahendused ehk nn digiravi, mis suunavad inimest ennast võtma suuremat vastutust oma tervise eest hoolitsemisel ja jagavad talle selleks vajalikku infot. Selleks, et selliseid lahendusi tekiks järjest enam ja lahenduste loojatele oleksid juhised arusaadavad, on tervisekassa algatusel alustatud digilahenduste hindamisraamistiku loomisega.
Oluline märksõna on patsiendi heaolu
Dr Margus Lõokene, Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater-vanemarst
Tervishoiutöötajate suhtumine videovastuvõttudesse on jaotunud laias laastus kaheks. Noorem põlvkond teeb meeleldi videokonsultatsioone, neil on arvutiga lähedasem sõprus ja üldiselt head oskused videovastuvõttudest enamat välja pigistada. Kogenum põlvkond kipub aga eelistama telefonivastuvõtte. Kusjuures vanus ja kogemus ei tohiks siin suurt rolli mängida, sest arvutit kasutavad tööl ju kõik. Videovastuvõtu tegemine on vägagi lihtsaks muudetud, pigem läheb visalt oma harjumuste muutmine. Eks patsiendid jaotuvad sarnaselt. Nooremad suhtlevad meeleldi video teel, tunnevad end seal mugavamalt ja vastuvõtt on seetõttu rohkem nagu päris vastuvõtt.
/nginx/o/2022/05/03/14525040t1hd7b7.jpg)
Video abil loodud suhtlus on vaid üks osa vastuvõtust, lisaks võimaldab videovastuvõtt pilti jagada, analüüside/uuringute tulemusi edastada, hõlpsamini soovitada viiteid kirjandusele, internetilehekülgi jms. Samuti võimaldab videovastuvõtt inimese seisundit märgatavalt paremini hinnata. Võiks isegi öelda, et psühhiaatri vastuvõttude puhul ei olegi enamasti vahet, kas inimene istub teisel pool lauda või näeb arst teda ekraanil.
Minu jaoks on oluline märksõna patsientide heaolu. See loob eeldused, et ravisuhe võiks edukaks kujuneda ja patsient saab abi, mida ta vajab ja väärib. Videovastuvõtt loob selleks head eeldused – inimene ei pea kulutama aega transpordile ja ukse taga ootamisele; ei pea muretsema kerge külmetuse vm halva enesetunde pärast, mis muidu sunniks vastuvõtu tühistama. See on mugav ja turvaline ning lisaks sellele ei pea inimene muretsema ka teiste suhtumise pärast, et «näe astub sisse psühhiaatri kabinetti, ei tea, mis tal viga võiks olla.»
Põhja-Eesti regionaalhaiglas on tervishoiutöötajatele loodud igati lihtne, mugav ja loogiline lahendus videovastuvõttude tegemiseks. Lahendus põhineb MS Teamsi rakendusel, mis on haiglatöötajate hulgas iga päev juba niigi kasutusel. Vastuvõtu alustamiseks piisab, kui kalendris konkreetsele vastuvõtule klõpsata.
Olen veendunud, et patsientidel on väga suur roll videovastuvõttude suuremas kasutuselevõtus ja julgustan kõiki seda võimalust küsima. Videovastuvõtt sobib väga hästi patsientidele, kel on tööpäeva keskel keeruline vastuvõtule tulla. Pool tunnikest vastuvõtuks oleks ehk lihtne leida, aga kui lisada veel teine pool kohale jõudmiseks ja kolmas pooltund tööle naasmiseks, siis on lugu keerulisem. Sama kehtib haiglast kaugemal elavate patsientide puhul. Videolahendus võimaldab patsiendil vastuvõtul osalemiseks mistahes paigas viibida, vajalik on vaid internetiühendus. Ja neid kohti, kus see puudub, on tänapäeval õnneks väga vähe.