Mis peab olema koduses esmaabikarbis?

Kodune esmaabikarp võiks sisaldada nii olulisemaid käsimüügiravimeid kui ka vajalikke vahendeid haavahoolduseks. Foto: Shutterstock

Kõigil leidub kodus üks sahtel, riiul, kapp või karp, kuhu on aastate jooksul kogunenud erinevaid ravimeid, plaastreid, sidemeid ja salve, ent kust aeg-ajalt siiski midagi puudu on. Mis võiks koduses esmaabikarbis kindlasti olemas olla ning mida koduste ravimite juures tähele panna, räägib BENU veebiapteeker Triin Hirvlaan.

Kodune esmaabikarp võiks veebiapteekri sõnul sisaldada nii olulisemaid käsimüügiravimeid kui ka vajalikke vahendeid haavahoolduseks. «Kindlasti ei tohiks ravimi pakendit ära visata, vaid säilitada ka ravimi infoleht, et saaks kiiresti vaadata, kellele ravim sobib ja kuidas seda manustatakse,» toonitas proviisor.

Peamistest käsimüügiravimitest võiks kodus olemas olla kindlasti valuvaigistid ning palavikualandajad igale pereliikmele ehk vastavalt vanusegrupile. «Näiteks võiks selleks olla paratsetamool, mis sobiks erinevas kaalus lastele ning täiskasvanutele,» sõnas Hirvlaan.

Samuti tuleks esmaabikarbis hoida ibuprofeeni või mõnda teist mittesteroidset põletikuvastast valuvaigistit (MSPVA). «Ka selle valimisel tuleks lähtuda sellest, mis vormis ja annuses see on ning kellel seda kasutada sobib.»

Ravimid igaks elujuhtumiks

Sageli leiab esmaabikarbist ka esmased ravimid nohu, köha ja kurguvalu vastu. «Nohu puhul võiks kodus olla füsioloogiline lahus või mereveelahus, mis sobib kasutamiseks igas vanuses. Nina limaskesta turse alandamiseks võiks aga kodus olla ksülometasoliini või oksümetasoliini sisaldavad ninatilgad või -sprei, mis olenevalt toimeaine sisaldusest sobivad kasutamiseks kas alates 2. või 6. eluaastast,» selgitas ta.

«Kurguvalu leevendamiseks sobivad veebiapteekri sõnul nii erinevad taimeekstrakte sisaldavad losengid ja kurguaerosoolid (islandi käokõrva, astelpaju, altee, saialill, kortsleht, salvei), aga ka näiteks dekvaliini, tsetüülpüridiinkloriidi, amüülmetakresooli, heksetidiini või teisi haigustekitajatevastaseid toimeaineid sisaldavaid ravimid,» ütles Hirvlaan.

Köha vastu võiks kodus leiduda luuderohu, islandi käokõrva või nõmmliivatee ekstraktiga toidulisandeid, käsimüügiravimeid või teisi sekreeti vedeldava toimega ravimeid, mis sisaldaksid näiteks ambroksooli või atsetüültsüsteiini. «Nii nohu, kurguvalu kui ka köha puhul kasutatavate käsimüügiravimite puhul tuleb samuti arvestada, millisest vanusest alates neid kasutada tohib,» kordas ta üle.

Veebiapteekri sõnul peaks kodus leiduma ka preparaate, mis aitavad organismi kõhuhädade suure vedelikukao puhul – näiteks sobivad selleks aktiivsöetabletid ja elektrolüütide lahuse pulbrid. «Silmade loputamiseks võiks kodus olla olemas silmatilgad või spetsiaalne lahus,» märkis ta. Vajalikke retseptiravimeid aga võiks kodus leiduda vähemalt kahe kuu varu jagu.

Haava puhastamiseks sobivad erinevad vahendid

Lisaks käsimüügiravimitele on olulisel kohal ka haavade ja põletuste raviks mõeldud vahendid. «Nende puhul on kõige esimeseks etapiks haava puhastus – selleks võiks kodus olla spetsiaalselt haava desinfitseerimiseks mõeldud vahendid, mida leidub apteegis nii pihusti, loputuslahuse kui ka puhastava ainega niisutatud tampoonide kujul, mis on mugavalt ühekaupa pakitud,» selgitas ta.

Varasemalt kasutatud kaaliumpermanganaadi ja vesinikülihapendi lahust ei soovitata apteekri sõnul enam pikaajalises haavahoolduses kasutada. «Haava võib puhastada haavatampoonide ehk marlisalvrätikutega või marlitupsudega,» lisas Hirvlaan.

«Kui haav on puhastatud, võib sellele määrida spetsiaalseid haavasalve või -geele, mis tekitavad haava paranemiseks vajaliku niiske keskkonna või moodustavad kaitsekihi bakterite vastu. Ka põletushaavadele on spetsiaalsed salvid või geelid,» rääkis ta.

Mõelda tuleb ka keerulisematele olukordadele

Haava katmiseks ja sidumiseks võiks kodus olla nii plaastreid kui ka sidemeid. «Plaastreid võiks olla koduses esmaabikarbis selliseid, mida saab ise lõigata, kui ka selliseid, mis on juba mõõdus,» kirjeldas Hirvlaan.

Tänapäeval on olemas nii veekindlaid, tundlikule nahale mõeldud kui ka erikujulisi plaastreid, mis on näiteks loodud spetsiaalselt sõrmedel esinevate haavade jaoks. «Lisaks võivad pindmiste haavade puhul kasulikuks osutuda haavasulgemisplaastrid, mis soodustavad haava kiiremat kinnikasvamist,» märkis ta.

Haava sidumiseks võiks kodus olla erinevas mõõdus marlisidemeid ja elastseid fikseerimissidemeid, aga ka võrkside, mis aitab alumise haavasideme kindlalt paigal hoida.

«Kriisiolukorras võib vajalik olla ka termotekk, mis kaitseb kannatanut näiteks jahtumise või ülekuumenemise eest – see oleneb sellest, kumb poolt tekist kehale asetada. Kui hõbedane pool on keha vastas, siis peegeldub kehasoojus tagasi, mis takistab alajahtumist. Kui kuldne pool on keha vastu, siis päikesekiirgus peegeldub hõbedaselt pinnalt tagasi ja nii kaitstakse kannatanud liigse kuumenemise eest,» ütles ta.

Ravimi säilivuskuupäeva jälgimine on väga oluline

Siiski võib juhtuda, et käsimüügiravimeid kipub koju kogunema väga palju ning need on ostetud erinevatel aegadel, mis omakorda tõstatab küsimuse: kuidas veenduda, et ravimid, mida kasutatakse, ikka veel kõlbavad?

«Esmaabikarbi ravimite kuupäevad võiks üle vaadata iga kolme kuu tagant – nii saab hea ülevaate, millised ravimid on otsa saanud ja mis hakkavad näiteks aeguma,» ütles ta. Eriti oluline on aga jälgida selliste ravimite tähtaega, kus on kirjas, et need säilivad vaid teatud aja pärast avamist.

«Selleks soovitan ravimi avamise hetkel ravimi pakendile kirjutada nii avamise kuupäeva kui ka arvestada kohe välja kuupäeva, millal ravimit enam manustada ei tohiks ja ka selle pakendile või sildile kirja panna,» soovitas ta.

Mida teha aegunud ravimitega?

«Aegunud või tarvitamata ravimeid ei tohi prügikasti visata ega kraanikausist või tualetipotist veega alla lasta, vaid need tuleb viia apteeki või ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti,» ütles veebiapteeker lõpetuseks.