Kevadsoe meelitab rästikud välja: mida teha maohammustuse korral?

Rästik on ainuke Eesti looduses pesitsev mürkmadu. Foto: Aivar Aotäht/Sakala/Scanpix

Rästik on ainuke Eesti looduses pesitsev mürkmadu, kes on aktiivne aprillist kuni oktoobrini. Olenemata sellest, et rästik on üsna arg ja inimese lähenedes põgeneb, võib siiski juhtuda, et mürkmadu salvab. Eestis jääb maohammustuste arv aastas alla saja. 

Enamasti on võimalik maohammustusi vältida. Selleks on võimalik järgida mitmeid lihtsaid reegleid: 

• ära puutu roomajaid; 
• rästikutega asustatud piirkondades kanna sobivat riietust; 
• ära pista kunagi oma kätt seest õõnsate puutüvede ja paksu rohu sisse enne eelnevalt veendumata selle ohutuses; 
• üle maas lamavate puutüvede astudes uuri hoolikalt ümbrust; 
• katsu hoida oma eluaseme ümbrus hiirtest ja rottidest puhtana, kuna need meelitavad ligi roomajaid; 
• katsu hoida oma eluaseme ümber muru lühikesena. 

Hammustada ja mürki eritada võivad ka vastsündinud rästikud. Samuti tasub teada, et rästik on võimeline salvama ka veel olles, sel juhul hammustab ta ohvrit enamasti peast, kaelast või kätest. 

Milline on rästikuhammustus? 

Hammustusjälg on harva tüüpiline. Täiskasvanud rästiku hammaste vahe on 3-4 mm. Võib jääda ka kolm jälge (kui parasjagu toimub hammaste vahetumine). Levinuimateks sümptomiteks peale rästikuhammustust on turse, nahavärvuse muutus, seedehäired ja vererõhu langus.

Kõikide madude hammustusi tuleks pidada ohtlikeks, olenemata sellest, et tihtipeale ei põhjusta mürgiste madude hammustused haigust. Sageli on sündmuskohal madu raske identifitseerida ning võib juhtuda et aetakse segamini mürgised ja mittemürgised isendid.

Mida teha kui rästik on hammustanud?

Esiteks, rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult lamada. Säilita ka ise rahu. Seejärel muuda hammustuskoht liikumatuks, kui hammustuskoht on käel, siis eemalda sellelt kõik sõrmused ja ketid. Helista alati Mürgistusteabekeskusesse 16662 või Häirekeskusesse numbril 112.

Ära proovi seiklusfilmides nähtule tuginedes hammustuskohta noaga välja lõigata ega mürki välja imeda, ka žguti paigaldamine ei takista mürgi levikut.

Kannatanule võib anda mõõdukas koguses juua vett, eriti kui hammustuskohas on tekkimas turse ja kannatanul on janu. Pane tähele, kui kannatanu oksendab või tal on hingamisraskused, on söömine, joomine ohtlik.

Mitte kõik kannatanud ei vaja raviks vastumürgi manustamist. Veelgi enam - vastumürk ise võib põhjustada eluohtliku allergilise seisundi.

Kui rästik hammustab imetavat ema, soovitatakse teha imetamises paus umbes ööpäevaks, kuna bradükiniinid jt. mürgised ained erituvad rinnapiima. Kui emal ei ole ööpäeva möödudes tekkinud süsteemseid sümptomeid, võib imetamist jätkata.

Mida panna tähele mõned päevad peale hammustust?

Sel ajal hakkavad vigastatud kapillaarmembraanid paranema ning veresoonte läbilaskvus taas vähenema. Tursevedelik (kannatanu kaal võib tursete ajal tõusta isegi kuni 50 protsenti) hakkab kiiresti lümfisoonte kaudu vereringesse imenduma ning on oht kopsuturse tekkeks. Selles faasis tuleb hoolega jälgida vedeliku tasakaalu organismis.

Hilissümptomitena võib kannatanul esineda lihasjäikust ja tundehäireid (võivad kesta nädalaid). Turse ja nahavärvi tumenemine võivad olla märgatavad veel mitmeid kuid.

Allikas: Mürgistusteabekeskus

Mürgistusinfo telefon 16662 on kättesaadav 24 tundi ööpäevas. 

Välisriigist helistades ([phone]

Infoliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.