/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/03/20/14436867t1h954f.jpg)
Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks seadusemuudatused, millega muutub töötervishoiuteenus terviklikuks, hõlmates tulevikus lisaks töötajate tervisekontrollile ennetustegevusi ning hinnangut töökeskkonnale.
Töötervishoiuteenus muutub terviklikuks
Samuti muutub selgemaks töötervishoiu ja tööohutuse reeglite täitmine kaugtööl, kuna senised kaugtöö juhendi nõuded sätestatakse seaduses, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.
Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse muudatuse kohaselt peab tulevikus töötervishoiuarst analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna.
«See tähendab, et töötervishoiuarst koos oma meeskonnaga hakkab lisaks töötajate tervisekontrollide tegemisele hindama ettevõtte üldist töötervishoiu olukorda, mille käigus võidakse külastada ka ettevõtte töökeskkonda, et teha ettepanekuid selle parandamiseks. Seeläbi tiheneb koostöö tööandjatega töökeskkonna parandamisel ja töötajate tervise edendamisel,» sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Kahe aasta eest tehtud töötervishoiuteenuse uuring näitas, et vaid 27 protsenti tööandjatest on lähtunud töötajate tervisekontrolli korraldamisel riskianalüüsi tulemustest ja 31 protsenti tööandjatest tõi välja, et töötervishoiuarst on nende töökeskkonda külastanud. See tähendab, et koostöö tööandja ja töötervishoiuarsti vahel töökeskkonna parandamisel ja töötajate tervise edendamisel on vähene ning piirdub sageli vaid töötajate tervisekontrollide läbiviimisega. Muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme.
Teise olulise muudatusena määratletakse seaduses tööandja kohustused ohutu töökeskkonna tagamisel kaugtöö korral ning täpsustatakse töötaja õigusi ja kohustusi.
«Muudatused arvestavad tööandja piiratud võimalusi tagada kaugtöö korral ohutu töökeskkond, kuivõrd töötaja teeb tööd väljaspool tööandja ruume, näiteks raamatukogus või kodus. Ohutu töökeskkonna tagamiseks peab tööandja tagama töökeskkonna riskide hindamise, töötaja juhendamise, muu hulgas sellest, kuidas töötaja saab ise töökeskkonna riske maandada ja endale ohutu töökeskkonna kujundada, töötaja tervisekontrolli korraldamise ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise. Töötajale lisandub kohustus ise tagada oma töökeskkonna ohutus, lähtudes tööandja antud juhistest,» sõnas Kiik.
Statistikaameti 2021. aasta andmetel on Eestis 582 600 palgatöötajat. Eesti tööjõu-uuringu andmetel tegi 2021. aastal kaugtööd 180 800 töötajat, mis moodustab 27,8 protsenti kõigist tööga hõivatutest.