Lõuna-Austraalia ülikooli uuringud näitavad, et apteekrite regulaarsed visiidid eakate inimeste juurde võivad vähendada ravimitest tulenevaid probleeme ja parandada tervisetulemusi.
Et teada saada, kas apteekrite visiitidest hooldekodudesse on kasu, jälgisid teadlased 248 eaka inimese tervist, kes elasid erinevates hooldekodudes. 12 kuu jooksul kohtusid apteekrid elanikega iga kaheksa nädala tagant, et registreerida kõik uued haigused või seisundid ning jälgida ravimite kõrvaltoimeid. Samuti vaatasid nad läbi eakate ravimiarsenali ning jälgisid vaimset ja füüsilist tervist.
Uuringust selgus, et regulaarsed apteekrivisiidid on kasulikud
Igal visiidil leidsid apteekrid 60 protsendil elanikest probleeme ravimitega.
Nad andsid 309 soovitust ravimite väljavahetamiseks või ravimite mõju jälgimiseks, et neid hiljem välja vahetada. Peaaegu kahe kolmandiku puhul soovitas apteeker ravimite kasutamist vähendada. Apteekrite jälgitud eakate tervis osutus paremaks kui teiste hooldekodu asukate tervis, seda eelkõige kognitsiooni ehk vaimsete võimete, mälu, kuulmise-nägemise, arusaamise ja aktiivsuse osas.
Uuringu autor, Lõuna-Austraalia ülikooli professor Libby Raughead ütleb, et uuringutulemused näitavad teravat vajadust täiendava farmaatsiaalase nõustamise järele hooldekodudes. Tavaliselt vaadatakse ravimikasutus üle vaid iga kahe aasta tagant, kuid uuring näitab, et seda peaks tegema isikupärastatult ja ja palju sagedamini.
Ülemaailmselt on ravimitega seotud kahjud igal aastal suuremad kui 40 miljardit dollarit, kusjuures tõendid näitavad, et 5–20 protsenti eakatest kogeb ravimite kõrvaltoimeid iga kuu. Üle poole sellest kahjust peetakse ennetatavaks.
Austraalia valitsus teatas hiljuti, et hakkab apteekritele maksma ravimikasutuse jälgimise eest valitsuse rahastatavates vanurite hoolekandeasutustes. Töö algab juba 2023. aasta jaanuaris.
«Oluline on mõista, et apteekrid ei pea mitte ainult jälgima ja üle vaatama ravimikasutust, vaid suutma varakult ära tunda ka ravimitest põhjustatud probleemide alguse, nagu muutused inimese tunnetuses või aktiivsuses, et vältida kukkumisega kaasnevaid vigastusi, deliiriumi, nõrkust ja tunnetuse halvenemist,» ütles professor Libby Raughead.