SUUR ÜLEVAADE ⟩ Milliste sümptomitega annavad endast märku puukborrelioos ja entsefaliit?

Puugid on aktiivsed. Foto on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu

Puugid on taas liikvel ning käes on aeg meelde tuletada, kuidas käituda puugihammustuse korral. 

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. 

Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on 5–7 kraadi.

Kuhu puuk enamasti hammustab?

Puuk võib kinnituda kehal peaaegu igale poole, kuid reeglina on nende meelispaigaks:

• põlveõndlad
• kõrvatagused
• kael (eriti lastel)
• kubemepiirkond
• tuharad
• õlavöö
• küünarvarre sisemine pool
• kõhu piirkond

Kuidas puuk hammustab?

Puugihammustust ei ole tunda, kuna ta «süstib» ohvrile oma süljega valu vaigistavat ainet.

Puugil on üsna hästi arenenud hammustusorgan. Kui puuk on oma ohvril ehk peremeesloomal leidnud vereimemiseks sobiva koha, asub ta lõugkobijatega (chelicerae) nahasse avaust lõikama.

Tekkinud avausse torkab puuk oma peaosa pikenduseks oleva kinnitusjätke (hüpostoomi), ankurdab ennast kindlalt ohvri nahka ning asub verd imema. Puugi kinnitumist ning kogu imemisprotsessi vältel nahal püsimist toetab süljega eristuv liimaine ehk tsement.

Samuti on puugi süljes olevatel ainetel verehüübimist takistavad, valu vaigistavad ning immuunsust pärssivad ained. Kuna vere imemisega ei kaasne sügelust ega muud ärritust, on juba kinnitunud puugi olemasolu kehal raske tuvastada.

Mida teha, kui leiad kehalt puugi?

Puugi leidmisel tuleb ta võimalikult kiiresti nahalt eemaldada. Kui puuk on juba hammustanud, ei tohi puugist väga kõvasti kinni haarata ega pigistada tema tagakeha. Pigistades võib puugi keha purustada ja kui ta on nakkuskandja, võib nakkus mikrohaavade kaudu inimesele edasi kanduda.

Samuti ei tohi puugile peale määrida alkoholi, bensiini, küünelakieemaldajat, õli, rasvu ega seepi.

Mida varem puuk eemaldada, seda parem. Kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised.

Kuidas puuk õigesti eemaldada?

Kõige tähtsam on eemaldada puuk niipea kui võimalik – sellega vähendad puuginakkuse saamise riski.

Haara puugikehast kinni naha ja hammustuskohast nii lähedalt kui võimalik, vältides sealjuures puugi pigistamist.

Puugi eemaldamiseks sobivad peenikeste otstega pintsetid või tangid. Apteekides müüakse spetsiaalseid puugi eemaldamise vahendeid, aga asja ajab ära ka tavaline pikem niit.

Eemalda puuk kas lihtsalt aeglaselt tõmmates või pöörates. Seda tehes pea kindlasti meeles, et puugi keha ei tohi seejuures suruda.

Mida teha, kui puugi pea jääb sisse?

Puugi eemaldamise käigus võib juhtuda, et mingi osa puugist jääb naha sisse. Sellisel juhul on tavaliselt tegemist puugi peaosa ja nõelamisseadme osaga. Mõne aja pärast lükkab keha selle võõrkeha ise välja, nagu oleks tegu tavalise väikese pinnuga. Sellega võib kaasneda hammustuskoha punetus ja väike mädapaise, mis annab märku, et organismi immuunrakud tegutsevad usinasti võõrkeha eemaldamiseks. Väidetav «puugi pea» ei kujuta seega endast tõsist terviseohtu.

Mida teha pärast puugihammustust?

Hammustuskohta ei tohi hõõruda, pigistada ega imeda. Hammustuskoht tuleb pesta vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga.

Mida teha eemaldatud puugiga?

Puuk tuleks kätte saada, kuni ta on veel elus, pärast seda tuleb ta hävitada. Puugi hävitamisel tuleb kindlasti pidada silmas enda ja kaaslaste ohutust. Surnud puugi võib visata WC-potti, lõkkesse või prügikasti. Kui ei ole kindel, kas puuk on elus või surnud, tuleb puuk enne äraviskamist kindlalt kinni pakkida, kasvõi paberümbrikku, et ta põgenema ei pääseks.

Millal pöörduda arsti poole?

Puugi leidmise või -hammustuse korral ei ole tarvis arstilt abi küsida – naha peal liikuv puuk ei ole ohtlik, selle võib lihtsalt ära visata. Ka nahalt puugi eemaldamisega saab ise või kaaslase abi ning käepäraste vahenditega hakkama.

Sümptomid, mille puhul võiks peale puugi leidmist arsti poole pöörduda:

• enesetunde halvenemine, nõrkustunne
• valgustundlikkus ja/või on tekkinud palavik
• pea-, selja -või lihasevalu
• hammustuskoht punetab, on paistes ja/või on tekkinud laienev punetav laik
• pärast puugihammustust on ilmnenud muud tervisehäired

Pärast puugihammustust võib kuluda rohkem kui kolm nädalat, enne kui nakkuse sümptomid muutuvad märgatavaks.

Nakatunud puuk kannab nakkust edasi vaid siis, kui on end ohvri külge kinnitanud ja asunud verd imema. Lihtsalt keha peal kõndiv puuk nakkust edasi ei kanna.

Kuidas puuke vältida?

Puukide vältimiseks peaks metsas või matkarajal liikuma teeraja keskel, eemal kõrgest rohust ja põõsastest. Loodusesse minnes tasub alati kaasa haarata puugitõrjevahendi. Võimalusel väldi kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms).

Riietust valides peaks arvestama, et soojast ilmast hoolimata on kasulik kanda pikki riideid. Soovitatavalt pikkade varrukatega pluusi ning heledaid riideid, mille peal on puugid paremini märgatavad. Unustada ei tohiks peakatet.

Võimalusel võiks kanda kõrgema säärega jalanõusid, näiteks kummikuid. Kui aga ilm on soojem, tuleks kanda siiski kinniseid jalanõusid, kuid panna püksisääred sokkide sisse.

Pärast looduses käiku vaata keha hoolikalt üle. Kõige tähtsamad kohad on kõrvad, juuksed, kael, kaenlaalused, naba, vöökoht, kubemepiirkond, jalad, põlveõndlad ja varbavahed.

Puukentsefaliit ja puukborrelioos

Mõlemad haigused levivad puugihammustuste kaudu. Puukentsefaliit on viiruslik ja puukborrelioos bakteriaalne haigus. See tähendab, et antibiootikumid peatavad puukborrelioosi, kuid mitte puukentsefaliidi viiruse levikut. Ja erinevalt puukborrelioosist saab puukentsefaliiti vaktsiinide abil vältida.

Kuidas annab endast märku puukborrelioos?

Borrelioosi sümptomiteks võivad olla: 

• nõrkus,
• lihasvalu,
• liighigistamine,
• palavik.

Viimasel juhul on borreeliate mürk jõudnud juba närvikoeni, liigestesse või lihastesse - see toob endaga tugeva peavalu, nägemishäired, jäsemete krambid, tasakaaluhäired, topeltnägemise ja tundlikkushäired jäsemetes.

Millised on entsefaliidi sümptomid?

Teiseks ohtlikuks haiguseks, mille tekitajaid võivad puugid inimesele üle kanda, on puukentsefaliit, ehk ajupõletik, mille puhul nahal muutusi ei teki - esikohal on siin närvisüsteemi kahjustuse nähud nagu tugev peavalu, kangus kaelas, valguskartus, nägemis-, kuulmis- või kõnehäired, tasakaaluhäired, topeltnägemine, tundlikkushäired ja isegi kehaosade halvatus.

Puukentsefaliit on vaktsiiniga välditav haigus. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus tõhus ja kaitseb ühel hooajal – kolmas süst pikendab immuunsust. Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest.

Eesti Terviseamet soovitab iga 3–5 aasta tagant uuesti vaktsineerida.

Kuidas puugihaigusi diagnoositakse?

Puukborrelioosi ja puukentsefaliidi diagnoosimiseks kasutatakse vereproovi või seljaajuvedelikku, kuid samas, kui inimene oskab arstile ise rääkida, et teda hammustas puuk ja läbivaatuse käigus arst avastab borrelioosi jaoks tüüpilise punase laigu ehk migreeruva erüteemi, siis on võimalik borrelioosi diagnoosida ja ravida ilma lisaanalüüsideta.

Põnevad faktid

Puuk ise haigusi ei põe, vaid levitab neid. Haigused pärinevad üldjuhul loomadelt, kelle verd imedes saab puuk endale looma veres sisalduvad viirused ja bakterid.

Sobivates keskkonnatingimustes võib puuk elada 2–5 aastat. Aktiivsel perioodil ronib puuk kõrgemale (10–70 cm) mõne rohukõrre otsa, aga kõrgemale mitte ehk siis puuk pähe kukkuda (näiteks puu otsast) ei saa.

Puugid on elanud kümneid miljoneid aastaid. On isegi tõestatud, et nad on imenud dinosauruste verd. Puugid on ka paljude lindude ja roomajate toiduahela lülid ning võivad olla ka mõne putukaliigi arenguetapi aluseks.

Allikad: puugiinfo.ee, puugid.ee, tervis.postimees.ee