Duke'i ülikooli ja Harvardi meditsiinikooli teadlaste uuringus ilmnes, et hiirtel, kes said tõhustusdoosi samasse jäsemesse eelneva annusega, tekkis tugevam, kohanduv immuunsus kui teise jäseme süstimisel.
Selgus, kumba kätte peaks tegema tõhustusdoosi
Ajakirjas Science Immunology avaldatud artiklis kirjeldab rühm oma uuringut, milles hiiri immuniseeriti gripi vastu. Tõhustusannus manustati aga erinevatesse jäsemetesse, et näha, kuidas see mõjutab selle tõhusust.
Uue uuringu käigus leidsid teadlased enda sõnul tõendeid, mis viitavad sellele, et Covid-19 tõhustusdoosi saavad patsiendid võiksid selleks valida sama käe, kuhu said juba enne süsti.
Uuringus said hiired kolm kuud hiljem kordussüsti kas samasse kohta või vasakusse tagumisse jalga. Vereproovid võeti enne ja pärast kõiki kaitsepookimisi.
Vereproove uurides leidsid teadlased, et kõik hiired tootsid kaheksa päeva jooksul pärast kordussüsti saamist ligikaudu võrdses koguses antikehi ja B-rakke. Kuid nad avastasid ka, et võimendusdoosi eelneva süstiga samasse jäsemesse saanud hiirtel oli suurem arv muteerunud B-rakke, mis on treenitud mälurakud. Nende olemasolu muutub teadlaste sõnul viiruse arenedes üha olulisemaks, kuna kõnealustel immuunrakkudel on eelised muteerunud viiruse tabamiseks.