Kevadine ilm paneb jooksma nii puude mahlad kui ka laste ninad, kuid erinevalt talvest, mil enamasti on mõni viirus lapse nohu tekitajaks, lisandub kevadel nohu põhjuste ringi ka õietolmuallergia. Apteeker jagab nõuandeid, mille põhjal viiruslikku ja allergilist nohu eristada ning kuidas õietolmuallergiat leevendada?
Benu Pargi apteegi farmatseudi Lauri Baari sõnul tekib külmetusest tingitud viiruslik nohu, kui hingamisteedesse satub viiruslik haigustekitaja. «Nohu võib tekkida mõne päeva jooksul pärast viirusega kokkupuudet. Allergiline nohu seevastu tekib kohe, kui organismi satub allergeeni, näiteks õietolmu,» selgitas ta. Kui varem ei ole lapsel allergeenidega kokkupuudet olnud, siis võib apteekri sõnul olla raske aru saada, kas lapsel on külmetusest tingitud nohu või on ta millegi suhtes allergiline.
Mõnikord saab nohu põhjustel vahet teha nohu värvi ja paksuse põhjal. «Külmetuse nohu on tihti algfaasis põletikuline, paks ja rohekas, kuid allergiline nohu on tavaliselt läbipaistev ja vesine,» selgitas Baar, kuid rõhutas, et meeles tuleb pidada, et kergema külmetuse korral võib ka viirushaigusest tingitud nohu olla samamoodi vesine. Sel juhul võib apteekri hinnangul anda aimdust nohu ajaline kestvus. «Üldjuhul kaob tavaline külmetuse nohu ligikaudu nädalaga, aga allergiline nohu võib kesta isegi mitu kuud,» rääkis Baar.
Nii allergia kui ka viirusliku haiguse sümptomid on sarnased ning mõlemal juhul on apteekri sõnul sagedad tunnused aevastamine, vesised ja sügelevad silmad, tilkuv nina, köha ja ninakinnisus, aga kindel erisus on, et allergiatega ei teki palavikku. «Allergiale võivad viidata turses silmaalused või ka sügelus pea piirkonnas: ninas, kõrvalestadel ja suu ümbruses, mõnikord ka üle keha,» loetles Baar.
Kõige tähtsam leevendusmeede on apteekri sõnul allergeenide ehk õietolmu eemaldamine ninast ja silmadest, et nad ei tekitaks edasisi vaevusi. Kõige lihtsam ja kiirem viis selleks on silmade ja nina loputamine. «Silmade loputamiseks võib kasutada vett või isotoonilist soolalahust, kui selleks on võimalus. Hea oleks kaasas kanda silmatilku, mida saab kohe kasutada, kui silmad hakkavad vett jooksma või kipitama ning parasjagu neid veega loputada ei ole võimalik,» õpetas Baar.
Kui nina on kinni ja tilgub, soovitab apteeker kasutada mereveebaasil ninatilku. «Neid on kahte tüüpi – ühed, millest tuleb pihustusega üks doos vedelikku, ja teised, mida pihustades on vedeliku juga ühtlane. Just ühtlase pihustusjoaga tilgad sobivad allergia puhul nina loputamiseks paremini,» selgitas Baar.
Lisaks võib ninaturse vähendamiseks kasutada erinevaid ravimeid, kuid laste puhul soovitab apteeker neid pigem vältida või kasutada lühikest aega, mitte üle 2–3 päeva. «Laste puhul tasuks enne allergiaravimite kasutamist konsulteerida arstiga, et olla kindel, kas lapsel on allergiast tingitud sümptomid või külmetus,» rõhutas Baar.
«Leevendusmeetmed on, nagu nimigi ütleb, sümptomeid leevendavad ja nende toime ei ole nii pikaajaline kui ravil,» rõhutas Baar ning lisas, et allergiaraviks kasutatavad vahendid ja võimalused on üsna laialdased.
«Esmalt soovitan allergiamurest rääkida perearstiga, kes suunab vajadusel edasi allergoloogi vastuvõtule, kus selgitatakse välja, mis täpselt allergiat tekitab. Kui on teada, mis täpselt allergilist reaktsiooni vallandab, siis on seda allergeeni tulevikus kergem vältida ning teisalt saab konkreetset allergeeni teades määrata täpsemat ja tõhusamat ravi,» selgitas Baar.
Allergiate teke ja kadu on apteekri sõnul seotud inimese immuunsüsteemiga ning õietolmuallergia võib vanemaks saades kaduda või vastupidi, vanemaks saades võib allergia järsult tekkida. «Uuringutes on leitud, et ligikaudu viiendik inimestest saavad vanemaks saades allergiast priiks. Lisaks on leitud, et pidev kokkupuude väikese koguse allergeeniga aitab kehal sellega paremini toime tulla ja väheneb allergiareaktsiooni tugevus, aga siinkohal rõhutan, et seda ei tohiks kindlasti ise hakata enda või lapse peal enne arstiga konsulteerimist testima,» täheldas apteeker.
